Jüri Vooder, Kasepää vallavanem:
“Kas just palju, aga kindlasti neid on, ja isegi rohkem kui mitteõnnelikke. Et päev oleks õnnelik, tuleb selle jaoks ka ise midagi teha, ega`s õnn iseenesest meie õuele jõua. Tavalise päeva võib teha õnnelikuks mõni kordaminek või tööalane saavutus, näiteks mõne projekti läbimine. Mullu sai meie lasteaed-algkool korraliku remondi ja aktiviseerimiskeskuse endale töötoad, alustasime sadama projekteerimist, vanausuliste raamatukogu restaureerimiseks eraldas valitsus miljon krooni. Õnnelik päev on seegi, kui aastakokkuvõtete tegemisel leiad, et ei vald ega ise ole kellelegi võlgu. Mu töö on juba selline, kus saab nii piitsa kui präänikut, kuid mõni hea sõna annab ikka rõõmu ja indu.”
Hans Sarapuu, pensionär Torma valla Tuimõisa külast:
?Kui tervis korras, siis on ka õnn olemas. Minu tervis on senini aastatega sammu pidanud. Noorte meestega enam võidu ei jookse, kuid liigun ja ega ma metsatöölgi neile palju alla jää. Rõõmsamaid päevi ikka on, võtame või endise Pedasi küla rahva sellesuvise kokkutuleku ja oma sugulaste mõned juubelisünnipäevad. Lausa rõõm vaadata, et mitte ainult mina ei lähe vanemaks, vaid ka teised tulevad järele. Pensioniraha väikesest tõstmisest ei saa kuigi suurt rõõmu tunda, sest nagu ?pinss? tõuseb, lendab rongaparv kohe kohale oma osa saama. See käib nagu metsaseaduse järgi, et kui metsas on haigeid, tulevad rongad platsi. Inflatsioon sööb raha ära.?
Külliki Sakk, lillepoe juhataja Põltsamaalt:
?Õnnelikuks võib oma päeva ju ise teha. Kes seda ikka tahab ja oskab, saab sellega hakkama. Minul on küll iga päev õnnelik ? mul kodus väikesed kaksikud. Kui mõnikord, näiteks tööl, midagi korda ei lähe, siis kodu ja pere korvab kõik selle negatiivse, mis päeva jooksul on kuhjunud. See on suur õnn, kui lapsed on sündinud tervena ja nendega on kõik korras. Väga palju on näha nukraid ja morne nägusid. Eks meie inimestel ole palju muresid ja nad ei saa ega oskagi olla rõõmsad. Võiks ju rohkem naeratada, see nakatab teisigi. Heade, mõistvate ja kaaslastest lugu pidavate inimeste seltsis oldud päevi saabki pidada õnnelikeks.?
Gennadi Zavatski, ehitustööline Peipsi äärest:
“Aasta oma 365 päevaga on küllaltki pikk aeg, teisalt jälle lühike. Argiseid päevi mahub sellesse siiski rohkem kui õnnelikke, kuid õnn on juba seegi, kui inimene on rahul oma kõikide päevade ja kordaminekutega. Kui mõni päev lähebki veidi kehvemini, loodad ikka, et küllap homne tuleb parem. Kord on mul ka loosiõnne olnud: mullu Virtuses toimunud korvpallimat?il loositi piletite vahel auhindu ja mina võitsin reisi Rootsi. Muidu pole mul kuigi õnnelik käsi, vaid mõni kord olen Bingo-lotoga pisikese summa võitnud. Seegi on õnn, kui oled terve ja töövõimeline ning su pere on terve. Suuremat rõõmu tunnengi sellest, kui saan kogu perega koos olla.?
Sergei Tamm, ehitaja Jõgevalt:
“Neid ikka on, aga enamasti on see enese teha. Öeldakse ju, et igaüks on oma õnne sepp, aga õnnetused ? vaat nende tulek pole alati enda teha. Ega horoskoopi ka väga uskuda saa, aga mingi usk peab olema ja kui usud ja loodad, siis lähebki hästi. Selles suhtes olen enam-vähem optimist. Õnnelik päev on vahel ka see, kui võidad loosiga ?Koidula? ja vahel isegi ?Jakobsoni?. Õnn on seegi, kui leiad tasuvat tööd, aga selleks tuleb sõita Jõgevalt kaugemale, kas pealinna või välismaale. Kunagi räägiti õnnelikust lapsepõlvest, kuid mina ei saa enda kohta küll seda öelda. Nüüd olen palju õnnelikum, seda enam, et mu täiskasvanud poeg tuleb oma eluga hästi toime.?
Siiri Sild, kahe lapse ema Aidust:
“Õnnelikke päevi on äärmiselt vähe. Viimased viisteist aastat, nii kaua kui seda uut Eesti Vabariiki on olnud, polegi ma saanud õnne tunda. Üksikemal on selle valitsuse ajal väga raske oma lapsi kasvatada. Mis rõõmu siin tunda, kui iga päev mõtled, kuidas selle 600-kroonise lastetoetusega saaks lapsed toidetud ja koolitatud. Tulebki jätta lapsed pensionäri hoolde ja joosta jälle Soome natukeseks ajaks tööle. Suvel olen pikemalt, et lastele elamisraha koguda. Kui pääsen Soome, siis ainukene ongi töörõõm ja kui tagasi tulen, siis saame mõni kuu elada inimväärset elu. Tahakski Eestist ära ja mõnda normaalset meest, kes ei joo. Siis vast oleks õnnelik.”
ARDI KIVIMETS
