Karmid videod peatasid mutnikupüügi Peipsil

Mutnikupüük Peipsil pandi seisma ja seda ka meedia sekkumise tõttu. Vooremaa oli esimene, kes teema avas. Tänavuaastane suurim probleem tuleneb sellest, et kohakala kvoot püüti kiiresti täis ning ahvena ja latika kvoot jäi suures osas välja püüdmata.


Pärast Vooremaas ilmunud keskkonnainspektsiooniga koostöös tehtud kontrollretke kajastust ja hiljem üle-eestilist tähelepanu võimendanud ERR-is videote näitamist, peatas maaeluminister Mart Järvik oma käskkirjaga püügi teisipäevast. Kohakala kaaspüüki mutnikupüügil polnud ette nähtud.

Alustati valest otsast

Keskkonnainspektsiooni andmetel on pärast mutnikuga püügi taasavamist 26. oktoobril Peipsi järvel tekkinud olukord, kus kalurite veekogusse tagasi lastavate ja hukkuvate kohade hulk on küllaltki suur. Sellega nõustuvad Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased. Suurte kalade varu on instituudi hinnangul hea, väiksemate kalade varu jätab soovida. Paanikaks põhjust pole.

Tartu ülikooli mereinstituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino leidis, et olukorda asuti lahendama valest otsast. Oli viga, et keskkonnainspektsioon näitas uudistes videoid mutnikupüügist. Tegelikult oleks saanud asju ka omavahel klaarida.

Jõhkrus kaladega

„Me polnud vastu, et püük avada, sest katsepüügid näitasid, et mutnikupüügil on võimalik mõõdulised ja alamõõdulised kalad elusana vabastada,” rääkis kalateadlane, miks üldse püügiga algust tehti.

„Me lasime alamõõdulisi kalu septembri keskpaiku mutniku pealt sumpadesse ja selle juures viibisid lisaks instituudi spetsialistidele ka inspektsiooni, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna esindajad. Meie poolt oli vaatluste ajal justkui suures plaanis kõik korras,” sõnas kalandusekspert. 80 protsenti kaladest olid sumbas ellu jäänud.

Kui aga inspektsioon asus vaatlusi tegema, selgus tõsiasi, et kalurid ei pea nõuetest kinni ega käitu vastutustundlikult. Pardale võeti liialt suured loomused, mis omakorda peksis suure tuule ja lainega vastu parrast ja kalad said viga.

„Ka käsitseti kalu jõhkralt. Surnud ja poolsurnud kalad jäid veepinnale ja meil ei jäänudki muud midagi üle, kui inspektsiooni ettepanekuga nõustuda ja püük sellisel kujul lõpetada,” ütles Väino Vaino.

„Mingit ohtu kalavarudele pole, see on asjatu paanika, mida pole tarvis meedia vahendusel võimendada. Neid asju peaks natuke vaiksemalt ajama. Praegu jääb justkui mulje, et teadlaste ettepanekul tehti püük lahti. Maaeluministeerium küsis meilt ainult arvamust, me esitasime ministeeriumile andmed ja nad ise pidid kaaluma püügi lubamist. Lisaks väiksematele said ka suured kalad otsa, tuli kinni panna.”

Imelikuna tundub Vainole aga see, et keskkonnainspektsioon teostas vaatlusi nädalajagu päevi, kuid seda, et keegi oleks trahvi saanud, pole nende instituudini jõudnud. „Miks sa seal nädala aega vaatled, läinud siis juurde ja hurjutanud natuke, miks seda nii pikalt tehti?” küsib Vaino.

„Meil pole põhjust inspektsiooni andmetes kahelda. Kui need kalad olid veepinnal surnud, ju nad siis olid. Kui aga räägime suvisest mõrrapüügist ja kalade hukkumisest selle läbi, siis hukkub ka kala. Mõrrapüük on inspektsiooni arust jällegi täitsa vastuvõetav. Ka suvisest mõrrapüügist tuleks analoogiline video teha. Kalandusettevõtjad oleks pidanud ka oma kalamehi harima, et ärge võtke suurt loomust pardale, jagage see kaheks või kolmeks, ärge pigistage, visake kala paadi juurde. Koosolekutel jagatud informatsioon ei pruugi lihtsale kalurile kohale jõuda.”

Kogused on suured

Mis puudutab võimalust, et vette tagasi lastud kalade vigastused hiljem välja tulevad, on veel vähe uuritud. Teema kerkis üles Väino Vaino sõnul seoses traalipüügiga, kus samuti visatakse soovimatu või keelatud kala üle parda. „Viimastel aastatel on hakatud kalade ellujäämist uurima. Tõesti võib esialgu tunduda, et kala siputab ja kui kajakas teda ära ei söö, siis äkki ta jääb ellu, aga ei pruugi.”

Jõgevamaa keskkonnakaitsjad leiavad, et mutnikupüügi sulgemist saab kindlasti käsitleda tõsise olukorra lahendusena. Kuna mutnikupüügi lubamine tingimustel, kus püügivahendisse sattunud koha tuli välja sorteerida ja vette tagasi lasta. Selle käigus hukkus märkimisväärne kogus kala, ei ole kuidagi kooskõlas kalavarude säästliku majandamise põhimõtetega.

„Tänu keskkonnainspektsiooni tehtud vaatlustele ja kiirele tegutsemisele sai selgeks, et mutnikupüügil hukkuva koha kogus on oluliselt suurem kui algul prognoositud,” selgitas keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo juhataja Dora Kukk.

„Väide, et keskkonnainspektsioon oleks pidanud korrale kutsuma konkreetselt valesti püüdjaid individuaalselt ja trahvima, pole mutnikupüügi puhul pädev, kuna olukorras, kus kaaspüügimahtusid ei ole ette nähtud, ei ole mutnikupüüki võimalik teostada ilma seadust rikkumata,” ütles Kukk.

Kehtiva korra kohaselt ei ole lubatud paratamatult püügivahendisse sattunud ja seal hukkunud kohasid maale tuua ega vette tagasi heita. Seega olid kalurid juba ette pandud olukorda, kus nad pidid mutnikupüügi teostamiseks seadust rikkuma.

Koostöös keskkonnaministeeriumiga on jõutud igati mõistliku otsuseni muuta kalapüügieeskirja selliselt, et kaaspüügina püügivahendisse sattunud või selles hukkunud koha oleks võimalik legaalselt maale tuua ning realiseerida ja see arvestatakse kvoodist maha. Suvine mõrrapüük on täiesti eraldi teema, mis vajaks samuti lisaregulatsiooni, kuid see ei ole hetkel suletud mutnikupüügiga kuidagi seotud.

INDREK SARAPUU

blog comments powered by Disqus