Eesti Asenduskodude Töötajate Liidu tunnustuse aasta töötaja kuldse kartuli sai Karina Kaarepere Siimusti Metsatarekesest. Asenduskodude hulka kuuluvad SOS-lastekülad, lastekodu nime all tegutsevad üksused ja lastekeskused, nagu Jõgevamaal Metsatareke, kohad, kus saavad elada vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed.
„Kolm minu lastest on tublideks inimesteks kasvanud. Ega mul pole nendega raskusi olnud, ega pole pidanud väga „kasvatama“. Ju vist enda eeskuju. Teistele ema asendajaks olemine tuli juhuslikult,“ rääkis Karina Kaarepere. „Kartsin ikka algul ja mõtlesin, kas saan hakkama. Ei teadnud, kas oskan nende „raskete lastega“ midagi ette võtta ja toime tulla. Sain nendega käia koolitustel ja töötan Metsatarekeses 13 aastat. Marika Tekkel oli see, kes mind sinna palus,“ meenutas ta algust.
Peamine põhjus, mis lapsed Metsatarekesse toob, on ikka see, et vanemad ei saa hakkama. Karina Kaarepere ei süüdista vanemaid. „Kas pole sotsiaalseid oskusi või ei ole mingit õiget peret ja eeskuju endal olnud. On ka muidugi neid, kellel ei olegi vanemaid,“ nendib ta.
Lapse perest eraldamine on päris keeruline. „Meie ühiskonnas on see viimane meede, mida üldse kaalutakse. Kuigi seda otsust on kõigil väga raske teha, nii lastekaitseametnikul protsessi alustada kui ka kohtul otsust langetada,“ ütles Kaarepere.
Karina on leidnud oma õige töö
„See on mulle väga mulle sobilik töö. Nii ajaliselt kui ka eneseteostuse poolest. Ja näen tulemust, see pole mingi „liinitöö“,“ on Kaarepere veendunud, et töötab õigel kohal.
Tulemuste järgi otsustab ta kasvõi hinnete järgi. „Kui lapse hinded lähevad pärast meil kodunemist paremaks. Rõõmu teeb, kui nad õpivad midagi selgeks, kasvõi söögivalmistamise või koristamise. Need on muidugi pisiasjad aga ikkagi. Kui hästi kooli ära lõpetavad või saavad ülikooli sisse ja oma eluga hakkama. Kõige tähtsam on, et nad õpivad kõigepealt iseendast lugu pidama ja siis teistest ka. Neil on ju enesehinnang enamasti väga madal ja suur töö algab just sellega, endast lugu pidama õppimisega,“ selgitab ta.
Metsatarekeses elab kolm peret lapsi ja see töötab ka turvakoduna. „Uuemas palkmajas, kus mina töötan, on kaks peret, üks esimesel ja teine teisel korrusel. Teises majas veel üks pere. Meie peres on kuus last, ühes peres on praegu veel seitse, uue seaduse järgi tohibki olla kuus last. Üks tütarlaps sealt lõpetab kohe ka politseikooli. Poiss, kes oli ise väga suurtes pahandustes, läks pärast õppima politseinikuks ja töötab nüüd Tallinnas. On pere loonud ja saab oma eluga hakkama. On nii tore, kui nad tulevad vaatama ja võtavad oma lapsed ka kaasa.“
„Sel aastal andsid meie endised kasvandikud meile puhkust, olid asendajad ja said väga hästi hakkama. Tütarlaps, kes politseikoolis õpib, Kristiina ja üks tüdruk veel. Kristiina oli niisugune laps, kellega meil oli väga hea klapp algusest peale. Kujuneski nii, et kui ta ema suri, siis jäigi ta meie perre. Ma ei kavatsenud küll võtta endale kasulast, aga kukkus niimoodi välja. Neist paljud minu juures käinud, suviti on tihti nii, et töö on kodus kaasas,“ räägib Karina Kaarepere oma hoolealustest.
Lastekeskuse Metsatareke juhataja Imbi Ivask ütles, et suure töö tegid pigem lapsed, kes Karina kohta kirjutasid väga toetava iseloomustuse. Tema sõnul leiab Karina lastega kergesti ühise keele ning tema huumorimeel on üks neid asju, mis paneb lapsed lõbusalt tegema kõike, mis vaja. „Ta võib ennastunustavalt koos lastega tantsida ja laulda. Teeb nendega käsitööd ja matkab. Karina on soe ja päikseline inimene, võtab lapsi külaseltsi üritustele ning on toeks lastele ka hiljem, kui nad meil enam teenusel ei ole.
Tal on lihtsad põhimõtted – ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse ning kohtle teisi nii, nagu tahaksid, et sind koheldaks – mida ta suudab lastele edasi anda.“
ANDRA KIRNA
Eesti Asenduskodu Töötajate Liit
„Miks Kuldne Kartul? Kartul on miski, mis on läbi aegade olnud tähtis kõhutäide Eesti inimesele. Samas ei ole ta väga hinnatud ega ka prestiižikas toiduaine. Sarnaselt on asenduskodude (ehk lastekodude) töötajad väga olulised inimesed meie lastele, nende amet on väga nõudlik ja keeruline ning ühiskonnas mitte väga kõrgelt hinnatud ja tunnustatud. Kasvatajad annavad igapäevaselt hooleta jäänud Eesti riigi lastele ja noortele tagasi turvalisuse ja emotsionaalse stabiilsuse, õpetades neid jälle endast lugu pidama, uskuma oma võimetesse ja elus toime tulema. See protsess on väga vaevarikas ja sageli ei ole tulemused kohe kiiresti märgatavad. Seetõttu on vaja, et meie laste ja noortega töötavad inimesed oleksid hästi koolitatud. Neid on vaja igati toetada, innustada ja tunnustada, et vältida nende võimalikku läbipõlemist.
Meie lapsed väärivad seda, et nende kõrval olevad inimesed on tunnustatud ning teevad oma tööd uhkusega.“
Eesti Asenduskodu Töötajate kuldse kartuli galal Kultuurikatlas tunnustas liit:
Aasta noor-tegija – Ken Rebane (MÄE asenduskodu Vahtramägi MTÜ)
Valdkonda panustaja – PRIDE koolitajatepaar, Kirsti Mägi ja Reet Rääk
Aasta töötaja – Karina Kaarepere (Siimusti Lastekodu Metsatareke) ja Anu Orastu (SOS Tallinna Noortekodu)
Elu Mõte – Merle Poom (SOS Lasteküla EÜ)
Elutöö-tegija – Maie Salum
Karina Kaarepere:
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuses 15 aastat / 4 aastat esimehena
Jõgevamaa Koostöökoja juhatuses selle algusest kümmekond aastat
Härjanurme Maarahva Seltsi eestvedaja
Lastekeskuses Metsatareke
Jõgevamaa aasta ema 2014
Aasta vabatahtlik 2018
