Kärbseid peaks lööma võimalusel korraga

Eesti sündmuste kalender on tihkelt suuri ettevõtmisi täis ja on üsna loomulik, et kiputakse paljuski teineteist kordama. Tahtmatult. Samalaadseid või üsna sarnasele sihtrühmale suunatud üritusi püütakse siiski mingil kombel aasta peale ära hajutada. Tundub, et vahel ei mõelda reaalselt läbi, mis, kus, või kes peaks neist kasu saama. Dubleerimist on palju.


Üks sündmus, mis möödunud laupäeval üle-eestilist tähelepanu leidis ja millega ka Jõgevamaa paigad ühinesid, oli kampaania „Maale elama”. Selle kaheti mõistetava pealkirja üle hakkas sotsiaalmeedias levima ka ilkuvaid pildikesi UFOdest, kellele soovitati elupaigaks meie planeeti Maa. Ja eks natuke on selles iroonias ka tõde, eriti ses osas, et soovitada ju võib, kuid kas on uuritud, keda konkreetselt maale kutsuda, millistele nõuetele nad peaksid vastama ühelt poolt ning teisalt mida kutsutavad maal leida tahaksid ning mis põhjustel sinna tuleksid. Kas omi või võõraid?

Elukoha, kooli ja lasteaia, samuti ka töökoha valikuotsus tehakse enamasti emotsioonide ajel. Vähetähtis pole praktiline pool, et kas mu vajadused selle suure sammuga saavad täidetud. Võis mõista, et seekordne sündmus oli pigem oma kogukonna liitja. Neid, kes reaalselt otsustuste lävel seisvad, see sündmus ei puudutanud. Esiteks oli ajastus vale –  käes on sügis, küll seekord ilus ja soe, kuid elupaik ja töö vähemalt selleks aastaks suuresti planeeritud.

„Maale elama” tänuväärne kampaania võiks liituda avatud talude päevaga. See on väga populaarne sündmus tuhandetele. Siis tekiks võib-olla huvi ka neil n-ö suurlinnastel, kes tol päeval lehmi ja hobuseid vaatama tulevad, pisuke huvi elukoha vahetuseks. „Löögem kärbseid ikka korraga!“ tõdeb maamehe tarkus.

 

blog comments powered by Disqus