Põhiteema oli narkomaania ja seda puudutav seadusandlus, kuid äärmiselt köitval ja sisukal üritusel õpiti ka esmaabivõtteid ja muudki vajalikku.
Hollywoodi filmide sõpradele on suur üllatus, et Eesti kohtud karistavad kanepi omamise eest sama rangelt nagu heroiinigi puhul. Meie seaduse järgi ei ole «lahjasid» ega «kangeid» narkootikume, tähtis on «suure koguse piir».
Endise narkopolitseiniku Viljar Leisalu sõnul on Eestis narkootilise ja psühhotroopsete ainete nimekirja kantud üle 230 narkootikumi. Kui heroiini puhul on suur kogus 0,1 g puhast ainet, siis kanepi ühe töödeldud vormi ha?i?i puhul on see 10 grammi. Kui inimeselt saadakse kätte alla selle koguse narkootikumi, võidakse teda karistada väärteo alusel kuni 30-päevase arestiga. Aga narkootilise aine üleandmine isegi väikeses koguses toob kaasa tõsise kriminaalasja. Karistatav on ka see, kui näiteks kuskil peol suitsetatakse kanepit ja keegi annab oma suitsu edasi naabrile.
Ekspertiis maksab kuni 6000 krooni
Samuti ei vasta tõele krimifilmidest tuttav võte, kus politseinik määrab keeleotsaga konfiskeeritud narkootikumi liigi. «Mõne narkootikumi puhul piisab tuhandikust grammist, et seda keelega puutunud inimese hingamine seiskuks,» selgitas Leisalu Rapla ja Jõgeva ühisest traumaseminarist osavõtjaile.
Uimastitarvitaja peab arvestama ka sellega, et kui ta ekspertiisi saadetakse ja tema organismist leitakse narkootikumi, tuleb tal ekspertiisikulu (kuni 6000 krooni) kinni maksta.
Baywatch eksitab
Traumanõukogude ühisseminaril ei piirdutud ainult narkoprobleemidega. Kaifi all olev inimene võib istuda autorooli ja sellest johtuv õnnetus võib ohustada paljude elu ja tervist.
Amfetamiini tarvitanule tundub isegi 100-kilomeetrine tunnikiirus teosammul liikumisena. Rapla haigla kiirabi osakonna juhataja Aavo Pruus, Toomas Tõnisson Kodanike Kaitse Seltsist ja Ene Vaiknemats Punasest Ristist viisid läbi esmaabikoolituse. Kõik osalejad said mulaazi peal proovida kunstliku hingamise tegemist ja õppida peahaava sidumist. Vältimaks selgroovigastusi, ei soovita kiirabi autoavarii korral kannatanut autost ise välja tõmmata. Iseasi on muidugi, kui purunenud autot ähvardab süttimine.
Aavo Pruus sai järjekordselt tõestada, et seriaali Baywatch järgi ei tasu kunstlikku hingamist ja südame kaudset massaazi õppida.
Järgmine päev kuulati Jõgevamaa terviseedendamise peaspetsialisti Eha Anslani ettekannet 10-aastasest projektikogemusest «Kaitse end ja aita teist!». Antud projekt on mõeldud 6.-9. klassi õpilastele käitumise õpetamiseks hädaolukordades ja orienteerumisteadmiste omandamiseks.
Kokkuvõttes jäid mõlema maakonna traumanõukogu liikmed ühisseminariga rahule. Ülle Laasneri sõnul oli koostööseminari üheks eesmärgiks kogemusi jagada.
TOIVO RÄÄGEL
