Eelmise nädala kolmapäeval käis Kamaris järve ääres tehtut üle vaatamas komisjon, kes nähtuga rahule jäi. Tööde lõppemist kinnitasid komisjoni liikmed ka lepingule allkirjade andmisega. Niisiis on ehitaja oma töö ametlikult tellijale üle andnud. Nädal enne seda võttis maanteeamet vastu maanteesillad. Enne, kui järve paisutama asuti, käisid objekti oma silmaga üle vaatamas ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja seniseid tegemisi rahastanud fondide esindajad, et järve põhja korrasolekus veenduda.
Oma saar, sillad, valgustus
Kõigepealt alustati Põltsamaa valla omanduses oleva Kamari paisjärve puhastamist sinna aastate jooksul kogunenud setetest, mis olid tekkinud peamiselt majandite aegse põllumajandustegevuse tulemusena ning linna reoveepuhasti puudumise tõttu. Möödunud kevadest saati, mil algasid ulatuslikud tervendustööd, oli järv veeta. Vesiehituse alaseid töid tegi OÜ Vändra MP. Remonditud sai pais ning paigaldatud selle postid ja uued kilbid veetaseme hoidmiseks ning reguleerimiseks, rajatud sillaosa jne.
Järvele ja selle ümbrusele avaneb nüüd kaunis vaade, sest valmis on ka sillad, järveäär on valgustatud ning väike osa kergteedki valmis saanud. Järveäär on kindlustatud kividega. Ühes järve otsas tõmbab enesele pilku uhke kaarjas kivisild, mis saarele viib.
Kive on kulunud tööde käigus muidugi erakordselt palju. Enamik kaldakindlustuse kividest saadi küll vanade sildade lammutamisest, kuid osa kive on tulnud ka juurde osta ja hankida.
Kui järve tervendustöödeks on raha saadud Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnaprojektidest, siis järveäärne valgustus on rajatud aga Põltsamaa valla kulul. Eriti ilus olevat järve ääres praegu lumega just pimedas. “Kui Kaarlimõisa poolt tulema hakata, siis tundub, nagu tõuseks päike sealtpoolt,” tunneb vallavalitsuse maa- ja keskkonnanõunik Ain Valu heameelt. Tema on ka seniste keskkonda puudutavate projektide kontaktisik.
Turism ja atraktiivsus
Ain Valu sõnul on paisjärve tervendustööde projektis ette nähtud tööd nüüdseks ühel pool. Edasi peaksid jätkuma juba teised projektid. Nagu on kinnitanud ka vallavanem Toivo Tõnson, vajab see objekt raha edaspidi veel päris palju, sest pool tööst seisab tegelikult alles ees. Kui osutub võimalikuks asuda ellu viima järgmist projekti, millega Kamarisse rajatakse veesuusaatraktsioonid, peaks tulevikus sellest kujunema tõeline turismimagnet. Loodetavasti õnnestub vallal edaspidi atraktsiooni väljaehitamiseks raha saada. Kui aga nende töödega kord algust tehakse, tuleb järves vesi mõneks ajaks taas alla lasta. Päris tühjaks järve siiski teha ei saa, vett jäetakse nii palju, et kalad ellu jääksid.
Praegu on järve rajatud ka kalakoelmud. “Eeltingimused on loodud, võib-olla saab tulevikus järve ka vähki või kalamaime lasta,” arvas Ain Valu. Rannakompleksi väljaehitamine on küll veel ees, aga ujuda peaks eeloleval suvel järves juba saama sellele vaatamata.
Projekt kergtee ehitamiseks järve äärde on juba olemas ning edaspidi tahetakse teed pikendada Põltsamaa Ametikoolini. Samuti on plaanis järgnevate aastate jooksul kõnnitee äärde istepingid panna ning ka valgustus rajada.
VAIKE KÄOSAAR
