Eile kogunes Kamarisse rohkearvuline seltskond uudistajaid, kes tulid vaatama, kuidas sealne paisjärv pärast põhjalikke tervendustöid välja näeb.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul tehti tööde käigus puhtaks nii ülemine kui ka alumine paisjärv, remonditi pais, paigaldati uued postid ja kilbid puhastuse reguleerimiseks. Põltsamaa valla keskkonna- ja maanõunik Ain Valu ütles, et kunagi tekitati Kamari paisjärv heinamaale ja osa järvest polnud kunagi puhastatud. Nii oli järve põhjas lausa puujuurikaid.
“Puhastamise idee tekkis aga Eesti ja Soome omavalitsuste koostööd kajastava “3 pluss 3” projekti raames. Lähtusime ka soomlaste kogemustest oma järvede puhastamisel ja nendega käitumisel,? rääkis Valu.
Peatöövõtja oli Vändra EPM. Tervendamisprojekti kogumaksumuseks oli 13,5 miljonit krooni, millest põhiosa laekus Euroopa Regionaalarengu fondist. Kalade kunstkoelmute ehitamiseks järve põhja eraldas KIK 40 000 krooni. Vallavanem Tõnson märkis, et arutlusel on võimalus asustada Kamari järve ka vähke ja kalaliikidest forelli, haugi ja ahvenat.
“Algul tekitas Kamari järve tervendamine ka mõneti kõhklusi, kuid nüüd on rõõm tõdeda, et asi on korda läinud,” ütles Põltsamaa vallavolikogu liige Hendrik Allsaar.
“Kamari küla on tuntud aktiivse kodukandiliikumise poolest ning pälvis 2005. aastal Eesti aasta küla tiitli. Seetõttu käib meil sageli inimesi erinevatest Eestimaa paikadest, kusjuures nüüd on neil kindlasti huvitav tutvuda tervendatud paisjärvega,” lausus Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust.
Vallavanem Toivo Tõnson andis üle tänukirjad inimestele, kes Kamari järve tervendamisele ühel või teisel viisil kaasa aitasid.
Vallavanema sõnul on plaanis Kamari järve äärde välja ehitada supelrand ja rajada veesuusakeskus.
JAAN LUKAS
