Möödunud aastal Eesti parimaks külaks valitud Kamari on kuulus oma elujõulise haridusseltsi tegemiste poolest. 1999. aastal taasasutatud selts on aastatel 1920-1940 tegutsenud seltsi õigusjärglane. Haridusseltsi kuulub praegu 55 liiget ja toetusraha taotleti ajaloolise hoone rekonstrueerimiseks.
1882. aastal ehitatud hoones tegutses kohalik kool kuni 2003. aastani, mil hoone sai tules kannatada. ?Sõlmisime rendilepingu 10 aastaks, sooviga sellest vanast koolimajast seltsile uus keskus kujundada,? räägib Kamari Haridusseltsi juht Kalli Kadastik.
Remonditööde esimese etapiga loodab selts ühele poole saada aasta lõpuks. See hõlmab uut katust, välisvoodrit ja uusi tualettruume. Töid hakkab teostama Põltsamaa ehitusfirma Lepe Ehitus OÜ.
Kadastiku sõnul on vana hoone korrastamine väga kallis ja arvestada tuleb ka erinõuetega, mis puudutavad ühiskondlikke hooneid ja seltsitegevust. Peagi saab Kamari rahvas korraliku suure saali, käsitöötoa ja arhiiviruumi. Ehituse järgmises etapis on kavas korrastada ja kasutusele võtta ka pööning.
Kalli Kadastik kinnitas ?Vooremaale?, et kuigi hoone sees tuleb teha mõningaid ajakohaseid muudatusi, jääb ajalooline välisilme kindlasti samaks.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 114 külade arengu ja taastamise projektile toetust kogusummas 37 miljonit krooni. Kokku laekus külade taastamise ja arendamise toetuse saamiseks 289 taotlust. Jõgevamaalt jäi oma 8 heakskiidetud taotlusega Eesti keskmiseks, Viljandimaa 14 ja Lääne-Viru 3 vahel.
Toetuste vastuvõtt kestis 2005. aasta detsembrist tänavu 20. jaanuarini. PRIA kontrollis taotluste ja taotlejate nõuetele vastavust. Iga maakonna nõuetele vastavad taotlused hindas ja koostas neist paremusjärjestuse maavanema kokku kutsutud nõuandev komisjon.
Toetuse eesmärgiks on tugevdada kohaliku elanikkonna omaalgatust ja koostöötahet ning toetada vaba aja veetmiseks mõeldud hoonete ja rajatiste ning infopunktide kordategemist. Nii määratigi üle 90% toetusest külakeskuste ja seltsimajade ning parkide ja puhkealade rajamiseks või korrastamiseks.
Toetust saavad mittetulundusühingud ja ettevõtjad, kes on tegutsenud vähemalt 6 kuud. Maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 938 796 krooni aastas. Mittetulundusühingud saavad toetust kuni 90% ja maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad kuni 65% projekti abikõlblikust maksumusest.
Aastatel 2004-2006 oli külade taastamise ja arendamise toetuseks võimalik jagada 100 miljonit krooni. Möödunud aastal kiideti heaks 172 taotlust kogusummas 63 miljonit krooni. Seega on kogu meetme 3.5 toetussumma kahe aasta jooksul jagatud ja tänavu selle toetuse taotluste vastuvõttu ei toimu.
Toetuse saajad Jõgeva maakonnas:
Siimusti Kultuuriselts ? spordilinnaku ehitamine ? 110 675 krooni, Palamuse Spordiklubi ? Kaarepere põhikooli spordiväljakute rajamine (II etapp) ? 929 462 krooni, Pala Spordiklubi ? mänguväljaku (kiik, liumägi, linnak, korvpallisein, rularamp) rajamine ning suusa- ja jooksuradade inventari ostmine ? 144 870 krooni, Paduvere Talumuuseumi Selts ? puhke- ja spordiväljakute parendamine ? 89 463 krooni, Saare valla kultuuri- ja spordiselts ? laste mänguväljaku rajamine ? 129 203 krooni, Torma Mõisakompleksi Taastajate Ühendus ?korvpalli treeningseina, ronimisvahendite koos liurenni, alpinistiseinaga ostmine ning paigaldamine; kooliõue väravate ostmine; laste ronimisvahendile liivast aluspinnase rajamine ? 113 298 krooni, MTÜ Pajusi valla abikeskus ?Aidu Lasteaed-Algkooli mänguväljaku (maja, liurenn, kiiged) rajamine ? 96 810 krooni, Kamari ? Kamari Seltsimaja rekonstrueerimine (I etapp) ? 834 862 krooni.
JAANIKA KRESSA
