Kalevipoja sängi ümbrus pole farmile sobiv koht

Minu lapsepõlveaastate ja sõjapäevade suved möödusid mu ema sünnikodus Jõgevamaal Patjala küla Alt-Majori talus. Ühed meeldivamad mälestused on mul seotud seal lähedal olevate Kassinurme mägedega ja muistse linnamäe — Kalevipoja sängiga.

Hiljuti olin rabatud maakonnalehes 1. märtsil avaldatust, et Perevara kavatseb ehitada Kassinurme voorele, mitte kaugele Kalevipoja sängist 1274 kohalise vabapidamistingimustega veisefarmi.

On selge, et ühelt poolt on antud juhul  tegemist keskkonda oluliselt mõjutava riskiga objektiga, kus tuleks väga põhjalikult arvestada planeeritava lauda kohalikke (geoloogilisi, hüdroloogilisi ja muid) tingimusi, aga samuti siinses ümbrus paiknevate Kassinurme mägede kui unikaalse loodus- ja pärandikultuuri objektiga.

Tuleks veel rõhutada Kassinurme mägede lausa vabariiklikku tähtsust turismi-, matka- ja puhkealana.

Kassinurme mäed olid hinnatud juba 19. sajandi rahvusliku ärkamise ajal, mil kohalik pritsimeeste selts korraldas siin rahvapidustusi. Nende populaarsus hääbus nõukogude ajal, kui küla seltsielu ja muud rahvakogunemised olid range kontrolli all. Uuele elule tärkas see paik 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses. Praeguseks ajaks on Kassinurme mäed hästi hooldatud ja igati omanäoline puhkekoht, tähistatud looduse-, matka- ja õpperadadega. Korrastatud on muistne hiis ja linnamägi, kuhu on valmimas kunagise linnuse rekonstruktsioon koos püstkodade ja torniga. Ehitatud on kiige-, lõkke- ja tantsuplats.

Kassinurme mägede edelanurgas asub kaks Ädliku (tuntud ka Egliku nime all) talu. Selle talu maadel asub muistne rauasulatuskoht, allikad, soo ja ka nn Kingu kuusik. Muistne rauasulatuskoht kujutab endast praegu kühmu niidul, kust on leitud põlenud šlakitükke. Kindlasti vajaks ka see huvitav leiupaik tähistamist ja edasist uurimist, kuna on tõenäoline, et siin tegutsesid kunagised muistsed Kassinurme linnuse asukad.

Teise, lõunapoolse Ädliku taluga on seotud väike kohalik baptistide surnuaed, mis paikneb suurte puude varjus, Kassinurme mägede kirdetipus. Ühe sellest talust pärineva inimese jutustuse järgi sattusid selle talu elanikud oma usuliste tõekspidamiste ja talituste tõttu vastuollu Palamuse saksa soost kirikuõpetajaga. Selle tõttu tuligi neil rajada kodu ligidale oma pereliikmetele eraldi surnuaed.

Julgen täie tõsidusega väita, et Kassinurme voore ning sellel paiknevate Kassinurme mägede näol on tegemist erakordse, lausa vabariikliku tähtsusega looduse- ja kultuuripärandiga. Seda paika külastavad iga aastal tuhanded huvilised, matkajad, puhkajad, harrastussportlased. Kooliõpilastele on see elavaks õpperajaks loodusteadusse, meie esivanemate ajalukku, rahvapärimustesse, muistsetesse usutavadesse.

Välipraktikumi korras käivad Kassinurme mägedes ja voorel igal aastal geoloogia- ja geograafiatudengid, et tutvuda siin ühtede tüüpilisemate viimase mannerjää tekitatud pinnavormidega Eestis. Ka tulevastele ajaloo- ja rahvaluuletulevastele on siinsed paigad olnud suurepäraseks õppekohaks. Ümbruskonna elanikud ei unusta kunagi ilusaid rahvapidusid Kassinurme mägedes ning tahavad neid ka edaspidi meeldivalt korraldada.

Jõgevamaa elanikud võivad täie õigusega uhked olla selle üle, et nende kodukandis on just niisugune erakordne loodus- ja kultuuripärl. Seda suurema vastutuse paneb sellise hindamatu pärandi hoidmine aga ka kohalikele võimudele. Loodame, et selleks jagub neil nii arukust kui ka meelekindlust.

Ma ei tahaks jätta endast muljet, nagu oleks minu näol tegemist mingi paadunud loomapidamise ja suurfarmide vastasega. Tahaksin ainult täie tõsidusega väita, et valitud koht Kassinurme Vooremäe nõlval tõesti ei ole sobiv koht suurfarmi rajamiseks. Kindlasti leiab põllumajandusfirma AS Perevara planeeritava farmikompleksi rajamiseks teise, hoopis sobivama koha. Jõudu neile selleks!

ARVI LIIVA

 

blog comments powered by Disqus