13. augustil alustas Tallinna linna piirilt OÜ ARS Monumentaal õuelt teed veok, mis toimetas kõnealuse skulptuuri Põltsamaale. Veokit saatnud autodes tegi peale skulptuuri püstitamise initsiaatori Ants Paju, skulptori ja ARS Monumentaali töömeeste teekonna kaasa ka Valentin Kuigi juhitav võttegrupp.
“Kündvat Kalevipoega Sõpruse parki tuues tegi Ants Paju teoks teda aastaid lummanud nägemuse: püstitada mälestusmärk vangilaagris hukkunud isale ja tema paljudele saatusekaaslastele,? ütles saatesõnas filmile re?issöör Valentin Kuik. “?Kümme isamaa kõnet? ei jäädvusta mitte ainult skulptuuri püstitamise paraadpoolt, vaid ka annetustepõhist projekti vedava Antsu organisatsioonilisi heitlusi. Ants on väga dünaamiline inimene. Enamasti on ta teel, liikumises. Teel kedagi veenma või midagi tagant lükkama.?
Organisaator ja näitlejaAnts ei ole Valentin Kuigi sõnul mitte ainult võimekas organisaator ja hea kõnemees, kelle mõte kunagi ei kao olustikulistesse üksikasjadesse, vaid ka suurepärane näitleja. Mis tähendab seda, et tal on palju erinevaid nägusid, täpsemini ilmeid. Antsu silmis särab kirgas raev, kui ta räägib mehega, kes helistas talle sellepärast, et ei peaks ise mitte midagi otsustama, sest kes otsustab, see ka vastutab. Ants lööb silmad maha, kui kuuleb lolli juttu, ja tõstab pilgu taevasse, kui Sõpruse pargi sihtasutuse raamatupidaja talle oodatud, aga seni laekumata annetustest ja maksmata arvetest räägib. Ants ei häbene nutta, kui asi südamesse läheb, ega karda rusikaga lauale põrutada, kui miski hinge täis ajab. Et siis oma teed jätkata.
?Kalevipoja teekonnal Tallinnast Põltsamaale ja skulptuuri pidulikul avamisel kohtasime väga huvitavaid inimesi ? vabariigi presidendist skulptuuri naabruses auto peatanud turistini, miljonärist annetajast väikelinna asotsiaalini,? ütles Valentin Kuik. “Filmis kuuleme lihvitud sõnastusega pidulikke esinemisi, aga ka juhuslikke, spontaanselt välja öeldud mõtteid. Need ongi kokkuvõttes isamaa kõned, millele filmi pealkiri viitab.?
Ants Paju ei salga, et kündva Kalevipoja Sõpruse parki saamisest filmi tegemine oli tema, mitte Valentin Kuigi idee.
“Läksin Valentini juurde abi paluma hetkel, kui mul nöörid üsna tugevasti ümber kõri olid: loodetud annetused ei laekunud, lubatud pronks jäi tulemata ja skulptorigagi olid tekkinud erimeelsused. Penoplastist mudeli väljalõikajad, pronksitarnija ja pronksi valajad rääkisid kõik karmidest tähtaegadest, aga mina omakorda annetajatele ju tähtaegu dikteerida ei saanud!? meenutas Ants. “Mu vanker oli, piltlikult öeldes, rattaidpidi roobastesse kinni jäänud ja mul nappis hingelist ressurssi selle väljatõmbamiseks. Vajadus filmigrupiga suhelda pani mu asju teistmoodi nägema ja vanker hakkas uuesti liikuma.?
Antsu sõnul ei läinud Valentin sugugi kohe filmi tegemise ideest “põlema?. Ja kultuurkapitali raha saadi filmile peale üldse alles siis, kui oli jõutud juba monteerimise faasi. Tavaliselt planeeritakse filmi tegemist ikka natuke pikemalt ette.
Peatselt ka ETVsValentin Kuigi jaoks on see tegelikult juba teine Kalevipoja-teemaline film. Esimene, “Kuju?, kõneleb Tauno Kangro senini veel teostamata ideest püstitada merre Kalevipoja hiidskulptuur. “Kümne isamaa kõne? üks operaatoritest Arvo Vilu oli aga ka veerand sajandit tagasi Ants Paju juhitud noorteklubist kõneleva filmi “Hekto? kaameramees. Ka Ants ise on kunagi filme teinud.
?Teinuks ma seda filmi ise, tulnuks see arvatavasti pisut teistsugune, eriti rõhuasetuste poolest, aga ma tunnustan täielikult ka Valentin Kuigi isikupärast nägemust,? ütles Ants Paju. ?Eelkõige olen aga filmi valmimise üle õnnelik sellepärast, et sellest saab omamoodi tänukummardus neile, kes Kalevipoja-projekti heaks annetusi tegid. Ning neid pole vähe.?
?Kümne isamaa kõne? esilinastus algab Põltsamaa kultuurikeskuses pühapäeval kell 16. Kuna osa filmi võtteid toimus Paides, esitletakse filmi samal päeval ka sealses kultuurikeskuses, kus seanss algab kell 19. Esilinastusele tulevad nii filmi tegijad kui ka peakangelane Ants Paju.
Värsket filmi näitab kohe ka Eesti Televisioon. Seal on esilinastus 17. augustil kell 20 ja kordus taasiseseisvumispäeval, 20. augustil umbes kell 22.
RIINA MÄGI
