Möödunud nädalal toimus Tallinnas põllumajandusminister Ester Tuiksoo eestvedamisel Eesti kalandusnõukogu koosolek. Minister oli mõttevahetusele palunud ka Peipsi piirkonna kalureid ühendavate organisatsioonide juhid, minu kui Peipsi Kalurite Ühingu esimehe ning Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimehe Urmas Pirgi.
Eesti vajab kalanduse arengukava
Kalandusnõukogu nõupidamise keskseks teemaks oli kalanduslike meetmete rakendamine riikliku arengukava raames. Eesti riiklik arengukava on kogu Eesti riiki hõlmav arengukava Euroopa enamarenenud piirkondadele järele jõudmiseks.
Arutelul toonitati vajadust koostada Eesti kalanduse arengukava, kus oleks hõlmatud mere, Peipsi järve, Võrtsjärve ja väiksemategi siseveekogude kalandus.
Senini on Eestis põhitähelepanu pööratud merekalanduse arengule. Üldriiklik huvi ja vastav kaasabi Peipsi kalandusele on senini osutunud väheaktiivseks.
Kalandus Peipsi piirkonnas tähendab aga traditsioone, töökohti tuhandetele inimestele, makse riigile ja omavalitsusele. Nende tegurite eiramine oleks ebariiklik mõtlemine.
Arvestades Peipsi piirkonna majanduslikku, kultuurilist ja rahvuslikku eripära, tasuks kaaluda tarvidust koostada ka eraldi arengukava Peipsi piirkonnale, mis hõlmab Jõgevamaad, Ida-Virumaad, Tartumaad ja Põlvamaad.
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves, kelle töökust ja kompetentsust ma olen alati hinnanud, kirjutas juba 2002. aasta Kalurilehes: ?Puudub Peipsi piirkonna ühtne läbimõeldud kalanduspoliitika. Kas ikka jätkub kõikidele kerkinud ja kerkivatele kalatööstustele tooret. Maakonnas puudub korralik kalasadam.?
Kala müügiks tunnustatud sadam
Kalandusprobleemid on riikliku tasemega küsimused, mistõttu arengukavad peaksid valmima juhtivate riigiasutuste, keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi koordineerimisel. Töö on sedavõrd mahukas ja vastutusrikas, et tasuks kaaluda mõtet kuulutada välja riigihange kalandusalase arengukava koostamiseks.
Kindlasti tuleks kaasata arengukavade valmimisprotsessi maavanemaid, maakondade keskkonnateenistuse töötajaid, teadlasi, omavalitsusjuhte, kalurite organisatsioonide esindajaid jne. Arengukava valmimine peab olema võinalikult avalik, mis tagaks erinevate valdkondade inimestele võimaluse ettepanekute tegemiseks.
Arengukavades peaks olema antud tegevussuund mitmetele senini reguleerimata probleemidele. Peipsi Kalurite Ühing juhtis sellistele probleemidele tähelepanu ka hiljuti Riigikogu keskkonnakomisjonile, keskkonnaminister Villu Reiljanile ja põllumajandusminister Ester Tuiksoole saadetud kirjas.
Mõlemad ministrid on Peipsi Kalurite Ühingu kutsel tutvunud Peipsi piirkonnaga ja avaldanud toetust kalurite ühistegevusele ja initsiatiivile kalandusega seonduvate probleemidega tegelemisel.
Kirjas teavitasime mitmetest kalamajanduse alastest probleemidest. On tekkinud olukord, kus kokkuostjad ostavad suurtes kogustes kala otse kalurite käest nn mustalt. Pesemata ja jahutamata kalaliha temperatuur on kõrge – selline kala rikneb kiiresti ega vasta seetõttu veterinaar- ja toiduameti nõuetele.
Peipsi Kalurite Ühing peab vajalikuks, et kala turustamise kohaks oleks ainult veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud sadamad või kala vastuvõtupunktid, kus on võimalused kalade pesemiseks, jahutamiseks, külmutuskambrid, jäägeneraatorid.
Ka müüdava kala töötlemisega tuleks tegevusõigus anda vaid ettevõtetele, kes on saanud tunnustuse veterinaar- ja toiduametist. Inimeste tervist ja elukvaliteeti silmas pidades peab arvestama, et kala on kiiresti riknev toidukaup.
Kes kutseline kalur, kes harrastaja
Selleks, et kindlustada turg kvaliteetse kalaga ja pidurdada ebaseaduslik kalaäri, vajaks täpset määratlemist kutselise kaluri mõiste. Viimasel ajal on end füüsilisest isikust ettevõtjaks registreerinud mitmed kalapüüdjaid, kelle tegevus ei vasta aga üldse nõuetele, mida peaks täitma Eesti kui Euroopa riigi professionaalne kalur.
Hiljutisel Kasepääl toimunud nõupidamisel rõhutas ka Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Andres Varik vajadust teha selget vahet ettevõtluse ja tööandmisega tegelevatel kutselistel kaluritel ja harrastuskaluritel, kes püüavad kala oma perele ja tuttavatele ja kellele kalapüük on hobiks.
Harrastuskalurid on ka ise märku andnud tarvidusest oma rolli täpselt määratleda.
Veel peaks läbi arengukava selguma, kuidas rahastada Eestimaa piirkondi, kus kalandus on keskseks majandusharuks. ?Raha ei tasu kõikvõimalikesse valdkondadesse laiali pillutada, vaid tuleb suunata sinna, kus probleemid on kõige teravamad,? on kirjutatud äsjailmunud bro?üüris ?Kalanduse Arendusrahastu toetused?.
Kui mõtleme kalanduses riiklikult, siis on eeldusi, et pikaajalise traditsiooniga kalandusest kujuneb Eestis kui mere ja järvede riigis üks juhtivaid majandusharusid.
Priit Saksing, Peipsi Kalurite Ühingu esimees