Möödunud reedel Kasepääl toimunud nõupidamisel arutasid mitmete kalandusega seotud alade asjatundjad läbi põhimõtted, millest tuleks Eesti delegatsioonil lähtuda kokkuleppe sõlmimisel naaberriigi esindajatega. Peipsi kalureid esindavad läbirääkimistel Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk märkis, et kuigi Peipsi kalavarud on üldiselt rahuldavas seisus, peab arvestama, et tänavu on suuremas koguses alamõõdulist koha, mis vajab rohkem kaitsmist kui varasematel aastatel.
?Kui ennekõike eksisteerib vaid väiksemõõduline koha, siis tuleb selleks, et kohapüük üldse jätkuda saaks, määratleda tingimused püüdmiseks,” lausus Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, kes läbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhib.
?Tänavustele Eesti ja Venemaa valitsuskomisjonide vahelistele läbirääkimistele on esmakordselt kaasatud ka põllumajandusministeerium,” ütles ministeeriumi kalamajanduse osakonna asejuhataja Merje Frey.
Delegatsiooni liikme, Mereinstituudi teadlase Väino Vaino arvates on praegu Eesti ja Venemaa kalandusteadlastel olemas üsnagi hea pinnas ühiste arusaamade tekkimiseks. ?Mõningate nüansside üle on päris tuliselt vaieldud, kuid kõik protokollid on alla kirjutatud ning oleme leidnud ühise lahenduse kalapüügi suhtes.”
Läbirääkimistel osaleva Peipsi Kalurite Ühingu esimehe Priit Saksingu arvates oleks Eesti ja Venemaa esindajatel tark vahetada mõtteid ka teemadel, kuidas mõlemas riigis kalandust võimalikult kaasaegseks ja arenevaks majandusharuks muuta. ?Et kalapüüdjate arv Peipsil on kalavarusid arvestades väga suur, oleks vaja kindlaks määrata kalanduse kui majandusharuga tegeleva kutselise kaluri mõiste, tema õigused, kohustused ja vastutus. Riigipoolselt tuleks tagada, et Peipsi kalapüügil oleksid eelisolukorras kohalikud ettevõtjad, kes on teinud investeeringuid sadamate väljaehitamiseks ja kalatööstuste rajamiseks. Sellised firmad tagavad Peipsi regiooni elanikele töö ja maksude laekumise kohalikele omavalitsustele. Peipsit reostavate Hiina päritoluga odavate kalavõrkude kasutamise piiramine tuleks tagada vastavate seadustega. Eestile ja Venemaale ühist huvi pakkuvaks teemaks peaks olema kalurite koolitus ja täiendkoolitus. Mõned aastad tagasi tegin ettepaneku avada kalurite koolitamiseks Kallastel Mereakadeemia filiaal. Loodetavasti pole see mõte aktuaalsust kaotanud praegugi.”
JAAN LUKAS
