Kuremaa kultuuriselts Jensel eesotsas Vello Pütsepaga, kes festivalide traditsiooni algatas, on olnud läbi aegade ka selle edasiviija. Muutunud on küll nii kultuuriasutuse nimi kui alluvussuhted ning festivalist saanud vokaalansamblite päev, kokkusaamiste sisu ja tähendus aga oluliselt mitte. Tullakse, et koos ansamblilaulust rõõmu tunda, kohtuda vanade tuttavatega ja tuletada meelde Vooremaa viise.
Selle sajandi arvukaim
Kui vahepealsetel aastatel oli mõningast põhjust muretseda Eestimaal selle üle, et huvi täiskasvanute ansamblilaulu vastu kippus väheseks jääma, siis seekordne Vooremaa vokaalansamblite päev andis õnneks lootust, et ansamblite hoog ilmselt ei rauge.
Igatahes kogunes 28. aprilliks Kuremaa lossi seitseteist ansamblit kokku 150 lauljaga nii Jõgevamaalt kui Eestimaa erinevaist paigust. “Selle sajandi arvukaim ansamblitepäev,” võis Vello Pütsep kui sündmuse initsiaator ja peamine organiseerija heameelt tunda. Teistest maakondadest oli kõige enam esindatud Raplamaa viie ansambliga. Osalejaid oli ka Tartumaalt, Valgamaalt ja Lääne-Virumaalt. Enamik ansamblitest on laulnud Kuremaal ka varem. Jõgevamaalt olid ka seekord kohal Tabivere, Palamuse, Põltsamaa ja Kamari ansambel, kes on sellel üritusel vanad tegijad, kõnelemata kahest Kuremaa ansamblist. Vaiatu naisansambel laulis seekord uue juhendaja Merle Nisu käe all.
Viimaste aegade ansamblipäevad on korraldatud vaheldumisi kontsertide ja konkurssidena, tänavu oli kontserdi kord. See tähendab, et hindajaid ei olnud ja nauditi üksteise esinemist. Konkurss on plaanis järgmisel aastal ning siis tahetakse laiendada pisut ka korraldustoimkonda. Kontserti sai seekord mõnusalt jälgida kahes saalis ? ühes otse ja teises suurelt ekraanilt. Pärast seda läks õhtu edasi Kuremaa instrumentaalansambli Retrop saatel tantsides.
Vooremaa viisid
Vokaalansamblite festivalidena korraldati üle aasta esimesed kolm kokkusaamist. Päris esimesele vokaalansamblite festivalile tuli 35 ansamblit üle Eesti. Konkurss kestis kogu päeva ning parimate väljaselgitamine kujunes üpriski raskeks. Esimeste festivalide kavas oli kõikidel osalejatel ka üks kohustuslik Vooremaa-teemaline laul. 1987. aasta festivaliks kirjutas laulu “Vooremaa? Vello Pütsep. Järgmiseks korraks telliti laul Hans Hindperelt, mis sai pealkirjaks ?Minu Vooremaa?. Kolmandaks festivaliks kirjutas “Vooremaa värvid” Heldur Jõgioja.
1993. aasta ansamblite kokkusaamine möödus juba vokaalansamblite päeva nime all. Et saada repertuaari uusi maateemalisi laule, hakati edaspidi ansamblipäevade vahelistel aastatel korraldama laululoomingu võistlusi ning “saak” kanti ette aasta pärast ansamblipäeval. Esimesel lauluvõistlusel osales ka kolm autorit Jõgevamaalt. Seitsmest laulust tunnistati parimaks Felix Hermanni “Jõgevamaa”. Teine lauluvõistlus tõi kokku kolmteist laulu ning seekord võitis Mari Bogatkini “Mu kodu, mu Eestimaa”. 2000. aasta võidulaulu kirjutajaks osutus Laiuse kandist pärit Lea Gabral, kelle laulust ?Vooremaa? on tänaseks saanud Jõgevamaa hümnilaul. Viimastel aastatel pole laululoomingut enam viljeldud. Küll aga on varasematest Vooremaa lauludest välja antud 12 lauluga kogumik.
Et seekord oli ansamblite kokkusaamiste juubel, kandsid Palamuse ja kaks Kuremaa ansamblit oma esinemisel ette ka kolm Vooremaa laulu esimestelt festivalidelt. Selgus, et paljudel olid need veel hästi meeles ja nii lauldi rõõmuga kaasa saaliski.
VAIKE KÄOSAAR