Kui me teaksime, mis juhtub kahekümne aasta pärast, teeksime me oma elus ilmselt paljut teisiti. Küllap käituksid seda teades mõnevõrra teisiti ka ?Keemiaõpetaja? tegelased. Sedakorda saabki vaataja etenduse lõpus tegelaste monoloogide kaudu teada, mis neist kahekümne aasta pärast sai.
Jaroslava Pulinovit?i näidendil ?Keemiaõpetaja?, mille Liblikapüüdja möödunud reedel lavale tõi ja millega jõudis juba nädalavahetusel Saarema Ühisgümnaasiumi miniteatripäevadelgi osaleda, on kummalisel kombel teatavaid ühisjooni nädal varem Jõgeval eel-esilinastunud Ilmar Raagi noortefilmiga ?Klass?. Mõlemas on tegelasteks ühe klassi õpilased, kes jagunevad liidriteks, kaasajooksikuteks ja tõrjututeks, mõlemas kasutatakse tõrjutute suhtes vägivalda. Osatäitjadki on ju ?Keemiaõpetajas? ja ?Klassis? osaliselt samad.
Võrdusmärki nende vahele siiski panna ei saa. ?Keemiaõpetajas? avalduvad noorte erinevad maailmavaated ja väärtushinnangud rohkem väitlustes kui vägivallas. Ja juba mainitud lõpumonoloogid avardavad tugevasti loo filosoofilist mõõdet. Näiteks selgub, et koolipõlve popiviskamine ja koolimaja tagatrepil suitsutegemine ei takista peategelasel Tanjal tulevikus väga heaks õpetajaks saamast. Ning et keemiaõpetaja Fjodor Ivanovit?i unistus sellest, et kunagi tuleb tema kodukooli õppima tõeline geenius, kes on koos temaga võimeline leiutama esimese põlvkonna igiliikuri ning kes hiljem pälvib Nobeli preemia, jääbki unistuseks. Ent see ei takista Fjodor Ivanovit?i edasi unistamast.
?Just lõpu pärast meile see tükk meeldiski,? ütles Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur.
Allik ja Raid
Pulinovit?i näidend sattus Moskvast Eestisse ja Kaarin Raidi tõlgituna Lianne kätte tänu tema headele sõpradele eesotsas teatritegelase ja poliitiku Jaak Allikuga. Viimane viibis ka esietendusel.
?Lavastaja on loo jaoks leidnud õige struktuuri ja selle hästi paika pannud. Nüüd jääb vaid soovida noortele näitlejatele tugevamat usku, et nad ajavad õiget asja ja et see on nende endi, mitte võõras vene lugu,? ütles Jaak Allik.
Tartu Ülikooli lektor Rain Mikser, kes käis Liannele abiks ?Keemiaõpetaja? kaklusstseene seadmas, arvas, et lavastaja väärib kiitust kasvõi juba selle eest, et ta seekord oma varasematest töödest niivõrd erineva lavastuse söandas teha: senini on Liblikapüüdja mänginud ju enamasti n-ö ilusaid lugusid, mille juurde kaklemine kohe kindlasti ei kuulu.
?Sageli näeme kooliteatris just seda, et lavastaja jääb aastast aastasse mingit üht asja tegema,? ütles Rain Mikser. ?Mul endalgi jäi kannapööre tegemata, sest enne sai mu kooliteatriaeg Kadrina Keskkoolis Tartusse tööleasumise tõttu lihtsalt läbi. Mu kokkupuude Liblikapüüdja trupiga oli küll põgus, aga selle põhjal tekkis tunne, et nende noortega tahaks edasipidigi koostööd teha. Heas mõttes üllatas esietenduse atmosfäär: tundub, et siinse linna rahvale lähevad kooliteatri tegemised vägagi korda.?
Nagu kaitsepookimine
Samuti esietendusel viibinud Eesti Raadio raadioteatri juhtaja Toomas Lõhmuste arvates on ?Keemiaõpetaja? üks kooliteatri jaoks sobivamaid tekste, mida ta viimase kümne aasta jooksul on kohanud.
?See tükk puudutab mitmeid olulisi valupunkte,? ütles Toomas Lõhmuste. ?Kuigi Liblikapüüdja lavastuse muusikalises kujunduses on kasutatud vene muusikat, poleks tegelikult selliseid vihjeid vajagi, sest sarnased probleemid on õhus ka Eestimaal ja mujalgi.?
Lõhmuste arvates on kooliteatris sageli tähtsam protsess, mitte produkt. Näiteks noored, kes kooliteatrilaval ?Keemiaõpetaja?-suguse teksti läbi on mänginud, on tema meelest edaspidises elus nii mõnekski raskeks hetkeks paremini ette valmistatud kui nende eakaaslased.
?Nad oleksid nagu kaitsepookimise läbi teinud,? ütles Toomas Lõhmuste. ?Kui kooliteater tegeleb selliste asjadega, siis on ta oma ülesande kahekordselt täitnud.?
Esietenduse põhipubliku moodustasid Jõgeva Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. Ning tunda oli, et laval nähtu läks neile vägagi korda. Mõned laused, nagu ajalooõpetaja Nikolai Gennadjevit?i küüniline ?Mida suurem on laste suremus, seda väiksem on nende kuritegevus? olevat aga Jõgeva Gümnaasiumis juba lööklauseteks kujunenud ? teatavas nöökavas nihkes muidugi.
RIINA MÄGI
