Kaks kollektsionääri avaldasid Põltsamaa vanade fotodega raamatu

Kaks kunagisest konkurendist kollektsionääri – Ants Kulo ja Viktor Kuik — avaldasid koos vanadest Põltsamaa vaadetega fotopostkaartidest koostatud raamatu.

Kokku on raamatus 273 vana fotopostkaarti. Selgitavad tekstid kirjutas juurde Põltsamaa Muuseumi juhataja Rutt Tänav.

Neljapäeval Põltsamaa raamatukogus esitletud raamatu on trükkinud Kuma Kirjastus.

Esitlusel viibis üks kollektsionääridest Viktor Kuik. Tema sõnul olid nad Ants Kuloga kunagi kõvad konkurendid, sest võistlesid kokkutulekutel iga margi pärast. Nüüd on meestest saanud suured sõbrad. 

35 isiklike vappidega raamatut

Viktor Kuigil on kokku umbes 1500 vana fotopostkaarti, neist mahtus raamatusse umbes kümnendik. Vanu fotopostkaarte on mees kogunud aastast 1982 ehk ligikaudu 26 aastat. Palju pilte on ta saanud Põltsamaa kooli vilistlastelt. Põltsamaalt võib veelgi huvitavaid vanu fotopostkaarte ja pilte leida, kuid selleks peab olema piisavalt palju aega ja energiat. “Võib-olla mõni noorem kollektsionäär suudab veel midagi leida,” märkis Kuik.

Viktor Kuik peab Põltsamaad oma kodulinnaks, tema esivanemad on pärit Umbusist.

Lisaks tavatiraazhile on trükitud ka 35 kahe kollektsionääri isiklike vappidega raamatut. Nimelt on kummalgi koostajal oma vapp, mille kirjastus raamatutesse jäädvustas. Need nummerdatud raamatud on antud kollektsionääridele. Näiteks sai raamatu number üks Ants Kulo, number kahe Viktor Kuik ja number kolme Rutt Tänav. 

Abiks ajaloomagistrant

Rutt Tänava sõnul ei olnud piltidele allkirjade kirjutamine  talle ränkraske, sest see töö sai tehtud kaks aastat tagasi, kui tähistati Põltsamaale linnaõiguste andmise 80. aastapäeva. Ometi väideti aastal 1926, et ümberkaudu on Põltsamaad alati linnaks kutsutud. Kustumatu jälje Põltsamaa inimeste eneseteadvusele oli jätnud juba Liivimaa kuningriigi pealinnaks olemine, kui ka legend tegelikkusest uhkem on.

“Tööd oli hea teha sellepärast, et üks Põltsamaa tüdruk, ajaloomagistrant Helen Piisang oli läbi töötanud kõik vanad ajalehed, kus Põltsamaast juttu oli. Nii oligi välja antud Põltsamaa ajaloo vihik number neli – linna ajalugu aastast 1926 kuni 1939. Heleni töö oli mulle väga suureks abiks,” rääkis Tänav.

Tema sõnul on sellest perioodist, mil Põltsamaa ametlikult linnaks sai, imekombel säilinud palju fotopostkaarte. Tol ajal töötasid Põltsamaal fotograafid Roosi Lõõtsmann, Aleksander Kukemilk (Kuivo), August Milk, August Michelson (Sulev) ja Alfred Peters. Põltsamaalt on pärit ka vennad Parikased, aga nemad töötasid Tallinnas.

“On omamoodi huvitav, et rahva mälu ei tõsta nii väga esile uhke lossi ehitajat Woldemar Johann von LauwŽd, kirikuõpetajat ja kodu-uurijat August Wilhelm Hupelit, arsti ja kirjastajat Peter Ernst Wildet, Uue-Põltsamaa omanikku ja kirjanikku Jakob Heinrich von Lilienfeldi, kuigi just need inimesed on Põltsamaa Euroopa kaardile jäädvustanud,” tõdes Rutt Tänav. 

Palju huvitavaid leide

Koos raamatu koostajatega püüti fotopostkaartide juurde kirja panna kõik, mida pildi oleva kohta teati.

Nii on saanud kirja kõik lossist, kõik teadaolev koolide kohta, samuti pritsimaja, kohvikute kohta.

“Lossist ei saa ju mööda vaadata. Sellepärast on raamatus ka vanemaid gravüüre ja maale sellest ajaloomälestisest.

Põltsamaa hoonetest hävis Teises maailmasõjas ligi kolm neljandikku, sellepärast on ehk praegu raske ette kujutada, et aladel, kus meil õitsevad roosid, olid kunagi majad tihedalt üksteise kõrval,” kirjeldas Tänav.

Muuseumijuhataja sõnul tuli kollektsionääride kogudest välja väga palju vanu postkaarte, mida pole muuseumis ning mida ta ka varem üldse näinud polnud.

Tekste koostades oli tema kasutada Põltsamaa muuseumi üheksa aasta jooksul talletatu ning kohalike inimeste mälestused, mida on kokku kogunud Vilja Roots. Veel oli kasutada Heino Joosti ja Einar Hiobi uurimus “Gustav Beermanni radadel” ja Herbert Kuurme raamat “Pildikesi Põltsamaa ajaloost”.  

Avastada olnut

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tunnistas, et vanade Põltsamaa fotodega raamatut vaadates tekkis tal hea soe tunne. “Need on väga kvaliteetsed pildid. Vanas fotos peegeldub tolleaegse ajastu elu ja olu, inimesed ja keskkond. Need on suurepärased inimesed, kes tahavad jännata ja kõike korjata. Tegemist on meie endi ajalooga, mida ei tohi unustada. Sellise tööga on võimalik olnut edasi anda,” rääkis linnapea.Tema hinnangul on kollektsionäärid ära teinud suure töö. “Olen käinud poodides ja ostnud endale teiste linnade kohta koostatud raamatuid, kus sees vanad pildid. Nüüd on ka Põltsamaa kohta selline väärt raamat,” avaldas ta rahulolu.

Kõvaköites raamatu tiraazh on 800 eksemplari, raamatut saab osta Põltsamaalt. Viktor Kuik märkis, et võib olla tuleks kunagi välja anda lisatrükk ning vahetada välja kümmekond pilti.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus