Kaks ettevõtlikku naist avasid tööturutoetuse abil Jõgeval kohviku

Ettevõtlikud Jõgeva naised Lilian Post ja Sirje Mandre kaotasid küll töökoha, kuid ei jäänud pikalt koju istuma. Nad võtsid end tööhõiveametis töötuna arvele, läbisid ettevõtluskoolituse ning koostasid äriplaani kohviku avamiseks polikliiniku hoones. Ettevõtluse alustamiseks taotlesid naised tööturutoetust, mille nad ka said.

Ettevõtjate sõnul oli tööturutoetus, mida oli kahe peale kokku 30 tuhat krooni, küll väike summa, kuid abiks oli see ikka. Pool rahast ehk sisuliselt ühe inimese toetussumma kulus ainuüksi sisustuse muretsemiseks.
Toitlustuskoht avas uksed mais, kuid sisustama hakati seda juba märtsis. Naised said kasutada ruumid, kus kohvik varemgi asunud, need olid aga tühjad ja vajasid korrastamist.

Lilian Posti sõnul võttis palju aega ruumide vastavusse viimine tervisekaitsenõuetega, samuti dokumentide kordaajamine. “Mõnikord esitatakse absurdseid nõudmisi. Näiteks sellel aja, kui me kohvikut avasime, oli nõue, et köögis peab kindlasti olema kaks kraanikaussi, käte ja nõude pesemiseks eraldi. Loomulikult me need ka muretsesime, muidu ei oleks saanud toitlustada. Kuu aega hiljem leiti aga, et aitab ühest kraanikausist küll,” rääkis Lilian Post.

“Suurt kasumit kohvikupidamine ei anna ja seda me ei taotlegi. Tähtis on aga see, et saame hakkama ning töökoht on olemas,” rääkis Sirje Mandre. Sirje oli töötu umbes aasta. Praegu on tal hea meel, et ta koju istuma ei jäänud, vaid tööhõiveametisse pöördus. Seal pakuti naisele ka ümberõppevõimalust kondiitriks, kuid selles ta oma tulevikuperspektiivi ei näinud, sest on terve elu pidanud kaubandustöötaja ametit. Siis tekkis aga võimalus üle aasta suletud olnud kohviku taasavamiseks ning teda tutvustati ka Lilianiga, kellele mõte samuti meeldis. Nii nad koos äriplaani koostasidki, vormistasid end füüsilisest isikust ettevõtjateks ning avasid kohviku.

Kohvikus nad kahekesi ongi. Lilian valmistab toidud ning Sirje teenindab kliente.

Toitlustuskohta külastavad põhiliselt sama maja – polikliiniku ja haigla ning Jõgeva vallavalitsuse – töötajad, samuti koolilapsed, kes vahetundide ajal või pärast tunde saiakesi ostmas käivad. Kuigi kohvikule on reklaami tehtud väga vähe, käivad seal ka lähedal elavad inimesed, sest ülejäänud toitlustuskohad asuvad kesklinnas. Mõnikord peetakse söögikohas ka sünnipäevi või toitlustatakse rahvast näiteks seminaride ajal. Ettetellimisel valmistatakse soolaseid ja magusaid torte või suupisteid, samuti mitmesuguseid toite diabeetikutele.

Naiste sõnul lähevad hästi müügiks supid-praed, mida valmistatakse iga päev kahte erinevat nimetust. “Ega kahekesi olles rohkem jõuagi,” selgitas Lilian. Hästi ostetakse ka friikartuleid ja hamburgereid. Samuti käiakse vaikses, kenasti sisustatud õdusas kohas ka lihtsalt kohvi joomas ja saiakesi söömas. Kohvikust saab ka puuvilju ning karastusjooke. Ettevõtjad ostavad toitude valmistamiseks vajaliku peamiselt Jõgeva toidupoodidest, näiteks Säästumarketist. Väikese kohviku puhul on naiste sõnul see isegi soodsam kui kaubaladudest tellida, sest neile vajalikud kaubakogused ei ole suured.
Siiski tellitakse Tartust näiteks karastusjoogid ja värsked puuviljad, mis peavad alati olemas olema.

EVA KLAAS