Sõduri haridusnõuet ei langetatud mitte ainult skaudipataljonis, mille meestest pannakse kokku välismaale sõdima saadetavaid üksusi, vaid terves kaitseväes, nendib kaitsejõudude peastaabi leitnant Andres Sang. «Lähed sa siis mereväkke madruseks või õhuväkke autojuhiks, keskharidust tegevteenistuses enam ei nõuta,» nendib Sang. Vastav seadusemuudatus jõustus 23. oktoobril. Sang ei taha samas tunnistada, et keskharidusega mehi hakkas lihtsalt nappima. «Sisuliselt laiendasime värvatavate hulka. Ja kõigi sõduriametite jaoks polegi keskharidust vaja. Põhiharidusega inimene võib olla parem automehaanik või autojuht kui keskharidusega. Ei saa öelda, et keskhariduseta inimene oleks kohe rumal,» ütleb ta. Sang lisab, et sõjavägi toetab igaüht haridustee jätkamisel – kui teenistus võimaldab, saab sõdur õhtukoolis käia. «Põhiharidusega muidugi reamehest kõrgemale ei tõuse. Kuid välismissioonile võib saada ka põhiharidusega mees – kõik oleneb ametikohast.» Kaitseminister Jürgen Ligi nendib, et keskhariduse kaotamise nõue on väga loomulik. «Armee oli ju ära hellitatud – seal oli kaua valida, keda võtta. Aga poisse jääb järjest vähemaks ning kasvav põlvkond on, nagu ta on. Ka füüsiliselt on asi kehvemaks jäänud.» Samas on Ligi ise öelnud, et Eesti vajab kõrgetasemelist ja haritud palgaarmeed. VOOREMAA
