Jõgevamaa gümnaasiumi K-klassi õpilane Erko Luik (17) ja Hugo Treffneri gümnaasiumis õppiv Puurmani neiu Triin Schaffrik (17) osalevad innukalt Kaitseliidu Noorte Kotkaste ning Kodutütarde ettevõtmistes. Nende vabatahtliku töö tunnid panevad imestama, kuidas neil koolitöö ning trennide kõrvalt nii palju vaba aega üle jääb.
Nelja aasta eest noorkotka tõotuse andnud Erkol on eelmisest aastast ette näidata pea 1000 tundi vabatahtlikku osalemist Noorte Kotkaste tegevuses. „Põhiliselt teen seda koolivaheaegadel ja nädalavahetusel,“ sõnas noormees. Tema kinnitusel on metsas igati mõnus ennast koolinädalast välja puhata – pärast on kooli minnes olemine eriti värske. „See on ikka nii vinge!“ rõhutas Erko.
Triin astus kodutütreks juba päris pisikesena. Üheksa-aastase tüdruku meelitas organisatsiooni sõbranna. „Nad käisid palju metsas, see tundus nii lahe. Läksin vaatama, mida nad teevad, ja mulle hakkas meeldima,“ rääkis Triin. Juba siis läks ta vapralt metsa, tundis kaarti ja kompassi ning oskas orienteeruda. Erko lisas, et teda innustas Noorte Kotkastega liituma isa, viimase tõuke sai ta aga põhikooliõpilasena, kui noorkotkad tulid kooli oma tegevust tutvustama. „Astusin liikmeks ja see oli üks õigemaid otsuseid,“ tunnistas Erko.
Just nemad said nädal tagasi austava ülesande heisata Jõgevamaa esindajatena riigilipp Pika Hermanni torni. „See oli harukordne võimalus. Kui hümn mängima hakkas ja lipp vaikselt tõusis, siis saime aru, kus viibime ja kui tähtis see hetk on,“ kirjeldas Erko. „Saime seda teha Tartu rahulepingu aastapäeval, see muutis sündmuse veelgi erilisemaks,“ lisas Triin.
Hoiab vaimu värske
Triinu ja Erkot paeluvad adrenaliin, uued kogemused ning teadmised. Need on peamised põhjused, miks on riigikaitse nende elu lahutamatu osa. Erko lisas, et kui olla aktiivne ja teha piisavalt tööd, siis märgatakse ja premeeritakse. „Näiteks seesama võimalus heisata Pika Hermanni tornis riigilipp – sellised tunnustused innustavad tegutsema,“ rääkis Erko. Kodutütarde ja Noorte Kotkaste järkudele Triin ja Erko põhirõhku ei pane, sest kõige tähtsamad on kogemused ja oskused.
Erilise ja kustumatu elamuse said noored möödunud suvel rahvusvahelises Baltic Guards laagris.Triin oli ainus tüdruk Eestis, kes sai võimaluse selles laagris osaleda. Rahvusvahelist laagrit korraldas sel korral Jõgeva Noorte Kotkaste malev. Triinu sõnul valiti laagrisse tublimad, kes sõeluti välja eel-laagrites. Erko lisas, et proovile pandi nii füüsilised kui vaimsed võimed. Samas nentis noormees, et lisaks heale füüsisele, oli laagris olulisel kohal rahvusvahelise koostöö arendamine ning sõpruse sobitamine.
Erilised kogemused
Kuigi sel korral tuli rahvusvaheline laager koju kätte, ei piirdu kodutütarde ja noorkotkaste tegevus ainult oma maakonnaga, isegi mitte riigiga. Triin rääkis, kuidas osales eelmise aasta augustisse võidukal militaarvõistlusel Rootsis. Eesti tüdrukutevõistkond saavutas esimese koha. Triinu sõnul oli võistlusrajal oma kuuskümmend meeskonda ja rajal polnud pelgalt toore jõuga midagi teha. Eelmisel päeval tuli võistkondadel lahendada ülesandeid. Kes need edukalt sooritas, pääses varem rajale ning sai teiste ees edumaa. Erko rääkis, et tema harukordsemad kogemused noorkotkana on siiani langevarjuhüpped. Nagu ikka, alguses põhjalik teooria ning siis lennukisse ja hüppama. Erko sai teha 1200 meetri kõrguselt seitse hüpet. Noormees tunnistas, et alguses oli ikka väike ärevus sees. „Lennukist välja hüpata oli psüühiliselt raske,“ tunnistas noormees ja lisas, et iga hüppega läks järjest kergemaks. Samas on seitse hüpet paras füüsiline koormus. Erko rääkis, et viimaste hüpete juures hakkas väsimus vaikselt ligi hiilima, kuid vahvat elamust see ei vähendanud. Erko on Noorte Kotkaste ettevõtmistega rahul. „Ürituste tihedus on väga hea ja igav juba ei hakka. Mulle meeldiks, kui edaspidi rõhuksime veelgi enam koostööle maakondade vahel,“ märkis noormees. Triin aga lisas, et temagi tahaks langevarjuhüppeid proovida.
Oskused igaks elujuhtumiks
Triin naudib aktiivset ning füüsiliselt rasket tegevust. Ta teeb metsas silmad ette nii mõnelegi noormehele. „Tüdrukutel võib muidugi vahel jõust puudu jääda, aga siis annab kindlasti kuskilt midagi tagasi teha – mõistusega,“ naeris Triin ning vaatas Erko poole, kes mõistvalt noogutas.. Triin ja Erko on väga sportlikud, mõlemad käivad enesekaitsetrennis. Lisaks on Triin täpse silma ning kindla käega laskja, olles kodutütrena omandanud laskuri eriala. Mullusel vabariiklikul laskevõistlusel saavutas ta koos Jõgeva kodutütarde võistkonnaga esimese koha. Lisaks laskmisele on Triin omandanud veel perenaise, matkaja ja aktivist-organisaatori eriala. Erko on aga enesekaitsja, luuraja, sidemees, meedik ning sarnaselt Triinule osav laskur. Mitmel korral on ta oma oskusi proovile pannud vabariiklikul võistlusretkel Mini-Erna. Noormehe sõnul on need retked jätnud kustumatu elamuse. Noored on veendunud, et õpitud tarkused ei jookse ka tavaelus mööda külgi maha. „Meediku teadmised ja orienteerumisoskus aitavad ka tsiviilelus hakkama saada,“ sõnas Erko ja lisas muiates, et õige asukoha kindlaks tegemiseks ei pea mitut kvartalit läbi jooksma, ja alati tuleb kasuks, kui oskad endale või teistele esmaabi anda.
Väärt seltskond
Erko sõnul on kõige toredamad hetked koos kaaslastega. „Kui läheme seltskonnaga metsa, siis on omad naljad, tekivad ühised jututeemad ning saame omavahel lähedasemaiks.“ Triin lisas, et siseringinaljad ning mõnus huumor on iga laagri, võistluse või õppuse lahutamatu osa. Triinule meenus üks esimesi luurevõistlusi. „Toona varustust eriti saada ei olnud ja igaüks otsis ise midagi laigulist selga. Lõpuks oli ühel punane jope, teisel roosa seljakott, mul aga valged tossud ja seljakott,“ kirjeldas Triin muiates. Võistlusel eksisid tüdrukud veel ära ka, Küsisid teed ühelt kraavi kaevavalt kopajuhilt, kes jäi isegi mõttesse ega osanud päris täpselt öelda, kus nad täpselt asuvad. Mööda teed vantsides jõudsid kodutütred lõpuks õigele rajale. „Olime päris värvilised,“ naeris ta. Nad olid ju vastutegevusele head sihtmärgid. Lõpuks saadi Triinu sõnul siiski kolmas koht. „Konkurents väga tugev ei olnud – neli meeskonda, kellest üks katkestas, ja meie olimegi kolmandad,“ meenutas ta rõõmsalt, kuigi koht oli tegelikult viimane.
Triin ja Erko saavad Kaitseliidu noorte tegevuses osaleda veel paar aastat, siis on nad juba selles eas, et tuleb uued väljakutsed leida. Nad mõlemad on veendunud, et jätkavad Kaitseliidus. Kõik senised ja eesootavad tegevused annavad nende hinnangul noorele inimesele oskused elus iseseisvalt hakkama saada, lisaks oskuse oma riiki ning vabadust hoida, väärtustada ja vajadusel kaitsta.
MARGE TASUR
