Eesti erametsaliit hoiatab metsaomanikke võimaliku üraskipuhangu eest ja kutsub üles omanikke oma metsi üle vaatama. Kiire tegutsemise korral on kahjustuste ulatust võimalik piirata.
Pehme talv, tormimurrud ja möödunud aasta põuane suvi on loonud kuuse-kooreüraskile Eestis tegutsemiseks soodsad tingimused. Kesk-Euroopas suuri metsamassiive hävitanud kahjuri arvukus on hakanud kliima soojenedes suurenema, mis kujutab üha suuremat ohtu meie metsades kasvavatele kuuskedele. Keskkonnaametile laekunud teatiste kohaselt oli mullu üraskikahjustuste hulk 2018. aastaga võrreldes viis korda kasvanud. On oluline, et metsaomanikud oleksid probleemist teadlikud ja oskaksid tegutseda kahjustusi ennetavalt.
Erametsaliidu juhi Ando Eelmaa sõnul tasub ennetustegevusega alustada juba praegu. „Metsaomanikud peaks valima välja kohad, kus püünispuid langetada. Seda eriti kaitsealadega piirnevatel aladel, kus tormimurd on möödunud pehme talve tõttu veel koristamata ning kahjustuste oht eriti suur. Kui tegemist on kaitseala piiranguvööndiga, tuleb raietegevuseks keskkonnaametist eelnevalt luba taotleda,“ selgitab Eelmaa.
Eelmaa toob välja, et ühine ja koordineeritud tegutsemine on kahjude ennetamisel määrava tähtsusega. „Kui üks metsaomanik teeb kõik õigesti, kuid piirinaaber ei tee midagi, on sellest kokkuvõttes vähe kasu. Siin saavad appi tulla metsaühistud, kellel on olemas kontaktid ja võimalused omanike tegevust koordineerida,“ räägib Eelmaa. „Metsas koroonaviirus ei levi, seega on karantiini ajal ohutu üksi metsas käia ja oma metsa olukord üle vaadata,“ lisab ta.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap nendib, et üraskiga võitlemisel on oluline tegevuse õige ajastamine. „Kuuse-kooreürask ärkab talveunest aprillikuu teisel poolel või maikuus, kui muld saavutab temperatuuri 10 kraadi ning õhk 18–20 kraadi. Kahjustatud puud tuleb raiuda ja metsast välja viia siis, kui need on veel värskelt asustatud. Kui üraskivastsed juba nukkuvad, on selleks liiga hilja,“ räägib Õunap.
Üraskikahjude ennetamisel tuleb olla ettevaatlik lindudega, kuna tõrje tegemiseks vajaliku sanitaarraie teostamise aeg kattub lindude kevadise pesitsusperioodiga. Püünispuu langetamisel tuleks veenduda, et selle otsas ei pesitse parasjagu mõni lind.
Üraskitõrje planeerimisel tasub omanikel nõu saamiseks ühendust võtta oma piirkonna metsaühistuga.
VOOREMAA
