Sügis on eestlase hingele raske aeg ja sageli minnakse kergema vastupanu teed. Selle asemel, et iseendas hingerahu otsida, püütakse segadust ja hingevalu alkoholi uputada või talumatuks muutunud mängust lausa välja astuda.
Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi teadur, sotsioloogiadoktor Kairi Kõlves, kes juhib projekti alkoholi rollist suitsiidiprotsessis, nõustus lahkesti vastama Vooremaa küsimustele.
Kuidas on omavahel seotud alkohol ja enesetapp?
Enesetapp on multidimensionaalne fenomen, see tähendab, et ei ole võimalik välja tuua ühest selget põhjust, vaid tegemist on erinevate tegurite kompleksiga. Alkoholi väärtarvitamisel on oluline roll suitsiidiprotsessi arengus, nimelt suurendavad erinevad stressorid ja depressioon alkoholi väärtarvitamise riski, mis omakorda võib kaasa tuua probleeme töö- ja/või peresuhetes.
Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi andmetel esines alkoholisõltuvust ja alkoholi kuritarvitamist 61 protsendil suitsiidi sooritanud isikutest, kõige enam keskealistel meestel ? 84%. Lisaks alkoholisõltuvusele ja kuritarvitamisele suurendab suitsiidiriski vahetu alkoholijoove.
Kuidas ja kas üldse saab ära hoida alkoholi liigtarbimisest tulenevaid suitsiide? Kust võiksid inimesed saada nii meditsiinilist kui psühholoogilist abi?
Range alkoholipoliitika endises Nõukogude Liidus 1980. teisel poolel tõi kaasa suitsiidide 36-protsendilise vähenemise kõikides endistes liiduvabariikides. Alkoholi liigtarbimisest tulenevate suitsiidide ennetamisele aitaks kaasa alkoholipoliitika karmistamine, mis peaks hõlmama nii hoiakuid kui ka alkoholi kättesaadavuse piiramist ja ravi parandamist. Alkoholi- ja uimastiprobleemide ravi kättesaadavus Eestis on suhteliselt piiratud, Tallinnas on võimalik abi saada Wismari haiglast.
Mida teha, kuhu pöörduda, kui lähedane inimene on ilmselgelt stressi- või kriisiseisundis? Kas on võimalik aidata, kui haige ise enam abi vastu võtta ei taha?
Stressi- või kriisiseisundi puhul ei ole tegemist haigusega. Kriisid on inimese elu loomulik osa, kuid teatud juhtudel võib inimesel nappida oskusi kriisiga toimetulemisel. Kriisiseisundi süvenemisel või pikemaajalise masenduse puhul võib kujuneda depressioon: inimese elurõõm on kadunud, igapäevased tegevused ei paku enam huvi, elu tundub tühi ja lootusetu. Samuti kaasnevad depressiooniga väsimus, unehäired ja kehalised vaevused (nt peavalu).
Meeste depressiooni iseloomustavad kõrgem ärrituvus, rahutus, agressiivsus, samuti kalduvus “ravida? ennast alkoholi ja uimastitega. Depressiooni puhul tuleks kindlasti pöörduda abi saamiseks kas perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) viib Eestis läbi Euroopa Liidu projekti Europaen Alliance Against Depression (EAAD), Eestis tuntud nime all “Eesti depressioonivabaks?.
Projekti eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust depressioonist kui haigusest ning teavitada sellega toimetuleku võimalustest, samuti pakkuda täiendkoolitust ja informatsiooni spetsialistidele, kes depressiooni raviga tegelevad (näit perearstid) ning kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljude inimestega, kellel on võimalus depressiivset inimest märgata ja vajadusel varakult depressiooni ravile suunata (näit õpetajad, sotsiaaltöötajad, politseinikud, kirikutegelased jne).
Kergemas vormis depressiivse meeleoluga toimetulekul on abiks eneseabivõtted (aja mahavõtmine, lõõgastumine, kehaline aktiivsus), depressiooni kui psüühilise häire korral on vajalik pöörduda spetsialisti (psühhiaater, perearst, psühholoog) poole.
JAANIKA KRESSA
