Jõgevamaa kunstnik Kaire Nurk eksponeerib Põltsamaa lossihoovis asuvas Kesk-Eesti kunstigaleriis pART oma kollaažinäitust „Tere tulemast teisele Palamusele”. Kunstitööd kujutavad autori kodukohta Palamust uue nurga alt. Näitusel näeb ühtekokku 54 kollaaži.
Kaire Nurk on varem oma kollaažidest näituseid avanud nii Palamusel kui ka Tartus: O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis, Oskar Lutsu majamuuseumis ja Tartu Oskar Lutsu nimelises linnaraamatukogus. Põltsamaal on tema kollaažid üleval aga esmakordselt.
„Seadsin endale eesmärgiks näidata ilusat Palamust teise pilgu läbi, kasutades selleks kollaaže. Palamuse on minu sünnikoht, olen töötanud seal ka õpetajana. Olin Palamuse gümnaasiumis aastaid kunstiajaloo õpetaja, kui ühel hetkel, aastal 2000 otsustasin, et ma õpilastele enam kunstiajaloo kontrolltöid ei tee, kuna ma ei leidnud selle olevat õige. Mõtlesin, et lasen neil selle asemel hoopis kollaaže teha. Nii jõudsingi lõpuks ka ise kollaažide tegemise ning esimese kollaažiseeriani aastal 2013,” rääkis Kaire Nurk.
Suurem huvi kollaaži kui kunstivormi vastu tekkis tal 2007. aastal Saksamaa väikelinnas Kasselis viibides, kus teda inspireeris hiina kunstnik, skulptor, kuraator ja inimõiguslane Ai Weiwei.
„Kollaaže tehes tuleb palju tööd teha tähendusega. Oluline on ka kollaaži kui tehnika kreatiivsus – võime toota uusi tähendusi. Selles mõttes on kollaažil palju eeliseid maali ees,” lausus kunstnik.
Kollaažikunstnikul peab tema sõnul olema ka väga hea silmamõõt, hea võime oma käike ette mõelda ja kombineerida.
Kaire Nurk ütleb, et tema soov on levitada üle kogu Eesti ideed sellest, kuidas kujutada oma kodukohta kollaaži kui kunstivormi kaudu.
„Mis mind selle kunstivormi puhul võlub, on see, et sa ei tea iialgi ette seda, mis on lõpptulemus – see, kuidas üks või teine konkreetne kollaaž on tekkinud, on ka mulle endale tulnud lõpuks täieliku üllatusena,” ütles Kaire Nurk.
Põltsamaa kunstigaleriis 30. septembrini avatud näitusel „Tere tulemast teisele Palamusele” näeb ka Põltsamaa ja Märjamaa kunstikooli õpilaste suvelaagris tehtud töid, mille läbivaks teemaks on aga hoopiski Põltsamaa loss.
TAAVI KELDER
