Raamatusse koondas Tiit Lääne kogu kunagise Vaimastvere valla kohta käiva materjali. Peale Tiidu enda koduküla Paduvere jäävad sellesse piirkonda veel näiteks Kärde, Pädeküla, Kõola, Roheküla, Tirma, Tooma, Vägeva, Kemba, Oonurme, Endla ja mitmed teised paigad. Vaimastverega seotud tuntud isikutest on raamatus käsitletud näiteks lendur Jüri Otsa, edukat Austraalia ettevõtjat Ülo Kulli, kirjanikke Mart Kiiratsit (Mats Mõtslast) ja Hugo Raudseppa, ajakirjanik Olev Antonit, jurist Karl Auna, kindralmajor Johannes Roska-Orasmaad, tantsujuht Linda Rausi ja paljusid teisi. Juttu on ka mõnest negatiivsest tegelasest, nagu salapärasel viisil surma saanud parun von Schwartz ja 1920. aastatel ümbruskonnas mitu maja maha põletanud Johannes Pauk.
“Siinne aja- ja kultuurilugu on sündmuste, väljapaistvate isikute ja huvitavate seikade poolest rikkalik,? ütles Tiit Lääne raamatuesitlusel. ?Näiteks ainuüksi Läänemardi talus peidus olnud Eesti rahvuslipu lugu vääriks omaette raamatut. Väikesemahulises trükises tuli paraku piirduda väga põgusate käsitlustega. Samas oli minul kui paduverelasel arvatavasti lihtsam selles materjalis orienteeruda kui mõnel kaugema kandi inimesel oleks olnud.?
Tiit Lääne sõnul oli Eesti- ja Liivimaa kubermangu piiril asunud Vaimastvere vald üks Laiuse kihelkonna elujõulisemaid piirkondi. Kahjuks ei käinud selle paiga käsi hilisematel aegadel kuigi hästi. Näiteks märtsiküüditamine jättis Vaimastvere vallale väga tugeva jälje: Siberi-tee tuli jalge alla võtta 107 inimesel ehk 6,3 protsendil elanikkonnast. Tartumaal oli sellest veelgi suurem küüditatute protsent ainult Äksi vallas (7,3) ja Tartumaa oli Eesti kontekstis üks küüditamise läbi enim kannatanud maakondi. Kas küüditatute suure protsendi tingis tugevate talupidamiste rohkus või pealekaebajate aktiivsus, seda raamatu autor ei tea.
Kõvaketas pooleksArvestades aukartust äratavat hulka raamatuid, mille Tiit Lääne koostanud-kirjutanud on (möödunud aastal ilmus selliseid koguni kümme, tänavu ?ainult? kuus), tekkis tahtmatult küsimus, miks raamat tema enda kodukandist alles nüüd ilmus.
?See raamat oleks ammu valmis olnud, kui selle käsikiri poleks vahepeal arvutirikke tõttu hävinud,? ütles Tiit Lääne. ?Seda, et arvuti kõvaketas suisa füüsiliselt pooleks läheb, polnud isegi arvutispetsialistid varem näinud. Aga just nii minu arvuti kõvakettaga juhtus. Kusagil Norras olevat küll firma, kus kõvaketas suure raha eest ja pika ootamise peale kokku oleks keevitatud, aga kuna garantiid ei olnud, et kettale salvestatu selle töö käigus ikka säilib, ei hakanud ma seda asja ette võtma. Lihtsam oli uuesti enam-vähem nullist alustada.?
?Maalehel on Vaimastvere kandiga väga soojad suhted,? ütles vastas ASi Maaleht juhatuse liige Agu Veetamm. ?Kui meie leht kakskümmend aastat tagasi ilmuma hakkas, siis olid nende hulgas, kes ettevõtmisele oma tugevad õlad alla panid, ka kaks selle kandi meest Olev Anton ja Tiit Lääne.
Mulle üldiselt meeldivad sellised Tiit Lääne sugused ?hullud?, kes rajavad muuseume, korraldavad spordivõistlusi ja kirjutavad raamatuid. Oleks igal paigal selline ?hull? olemas, oleks kogu Eesti selliste kodupaigaraamatutega kaardistatud.?
Aeg möödas
Tiit Lääne on Maalehe sarjas ?Enne Pariisi käi Nuustakul? varemgi ühe raamatu avaldanud: see oli 1999. aastal ilmunud raamat Palamusest. Jõgeva maakond on samas sarjas esindatud veel viis aastat tagasi ilmunud Põltsamaa-raamatuga, mille autoriteks on Vilja Roots ja Rutt Tänav. Vaimastvere-raamat on sarja 25. raamat ja pole võimatu, et viimane: Agu Veetamme sõnul on kümmekond aastat ilmunud sari lihtsalt oma aja ära elanud.
“Selle sarja raamatud on ju enamasti alguse saanud sellest, et on olemas autor ja on olemas käsikiri. Ning raamatu ilmumiseks tuleb otsida ka kohapealset toetust, sest selliste väikese tiraazhiga raamatutega tulu tavaliselt ei teeni, kuigi mõned neist, nagu Palamuse ja Põltsamaa oma, on osutunud väga populaarseteks. Nüüd on omavalitsused sedasorti raamatuid juba ise välja andma hakanud. Sellepärast kavatsemegi oma sarja lõpetada,? ütles Agu Veetamm. ?Tõsi, tore olnuks sari lõpetada raamatuga Nuustakust ehk Otepääst, aga arvatavasti jääb viimaseks siiski Vaimastvere.?
Vaimastvere-raamatu väljaandmist toetasid Jõgeva valla- ja maavalitsus. MTÜ Paduvere Talumuuseumi Selts ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Vaimastvere mees Austraalias Ylo (Ülo) Kull.
RIINA MÄGI
