Mustvees möödunud nädalavahetusel toimunud harrastusteatrite festival MustKunst pakkus Jõgeva- ja Tartumaa teatrisõpradele kahe päeva jooksul rohkesti avastamisrõõmu ja õppimisvõimalusi. Jõgevamaalt tunnistati laureaaditiitli vääriliseks Tabivere harrastusteater, Tartumaalt Elva harrastusteater.
Kolmeteistkümne lavastusega teatrimaraton oli siinkirjutajal võimalik kaasa teha vaid osaliselt. Lünki jäi sisse just Tartumaa tükkide osas. Nii et naabrite kohta ei julge arvamust avaldada, aga Jõgevamaa näitas Mustvees küll julget, otsivat ja elu põhiväärtuste üle mõtisklevat teatrinägu.
Põltsamaa kultuurikeskuse näitering tõi festivalile näiteks Urmas Lennuki tõeliselt kafkaliku tüki “Teisel pool piiri”, mis kirjutatud küll aastal 2003, ent mis kõlab tänases päevas võib-olla aktuaalsemaltki kui toona. Lugu keerleb seletamatutel asjaoludel tänavale kokku kukkunud mehe ümber, ainult et probleemile otsib tõeliselt lahendust vaid juhsulikult mööda kõndinud Inimene, teised — arst, politseinikud, minister, sensitiiv jt — püüavad ainult oma status quo’d säilitada või situatsioonist kasu lõigata.
“Kui sama tükki aastat viis tagasi noortetrupiga tegin, pidin teksti festivalide raamistikku mahtumiseks tugevasti kärpima. Seekord sain olla tunduvalt autoritruum,” sõnas Kuukatsujate juhendaja Keiu Kess. “Mul on hea meel, et tüki peaossa oli nõus tulema end tugeva harrastusnäitlejana tõestanud, ent vahepeal mitu aastal lavapausi pidanud Üllar Karu, samuti selle üle, et see, mida me looga öelda tahtsime, jõudis suurepäraselt publikuni. See oli saali reaktsioonist tunda.”
Pajusi teater mängis Mustvees iiri autori John Millington Synge’i “Püha lätet”. Seegi oli elu üle sügavalt järele mõtlema panev lavalugu.
“Ega meie ei valigi lugu, vaid lugu valib meid,” ütles lavastaja Tarmo Kruus, kelle tulemuslik koostöö Pajusi teatriga on kestnud juba kolm aastat. “See lugu tõesti leidis minu, et ma selle aga just Pajusi trupiga lavale tõin, oli juhus.”
Mida me usume?
Tarmo Kruusi sõnul on mõned nimetanud “Püha lätet” ateistlikuks tükiks, aga tema meelest on see siiski lugu sellest, mida me usume ja millisena meile asju näidatakse, ning sellest, kas me suudame eristada illusioone tegelikkusest.
“Need küsimused olid aktuaalsed sada aastat tagasi ja on praegugi,” sõnas lavastaja.
Jõgevamaad esindanud truppidest oli ehk suurimaks üllatajaks Jõgevamaa gümnaasiumi õpetajate näitering Tasa&Kaal, millesse kuuluvad viis naisõpetajat ja direktor Alo Savi. Kõik inimesed olid mulle varasemast tuttavad, aga ühegi näitlejavõimetest polnud mul aimugi. Maris Paasi juhendamisel lavale toodud pöörane absurdilugu, Vala Porsdottiri “Intergreeritud köök. Igapäevased õuduslood” näitas mitmeid elunähtusi läbi räige kõverpeegli ning oli mängitud kaasakiskuva energiaga. Tükiga osaleti ka märtsis Viljandis toimunud traditsioonilisel õpetajate teatrifestivalil, ent seal polevat see kedagi naerma ajanud. Mustvee festivalipublik lustis tükki aga täiega.
Kõigist Jõgevamaad esindanud lavastustest ei jõua siinkohal rääkida ning mõnest olen Vooremaas ka juba kirjutanud. Meie maakonnast laureaadiks tunnistatud lavastuse “Jaam” tegijad, Esta Sokk, Katrin Sokk ja Helgi Herman Tabivere harrastusteatrist said oma kiituse näiteks kätte juba möödunud aasta septembris, mil tükk esietendus. Kui Tabivere naised olid festivali lõppedes Jõgevamaa parimale lavastusele ette nähtud kunstipärase tooli kätte saanud, ütles Esta Sokk muiates: “See on meil juba teine tool. Esimese saime lavastuse “See, kes avab ukse” eest kaks aastat tagasi Põltsamaal. Ega me enne ei jäta, kui terve toolide komplekt koos.”
Mõtestada ja hullata
Mustvee festivali lavastusi hindasid vabakutseline näitleja Elina Reinold, Eesti Harrastusteatrite Liidu harrastusteatrite koordinaator Liisi Tegelmann ja teatri Must Kast lavastaja Lennart Peep.
“Nägime kahe päeva jooksul haaravaid lavastusi ja värvikaid rolle, ent kõige tähtsam on siiski teha koos teatrit, on see siis naljakas või tõsine või mõlemat korraga. Tähtis on ka luua uusi maailmu ning mõtestada elunähtusi ja hullata neis maailmades,” ütles Elina Reinold.
“Lavastuste tase oli kõikuv, aga tipud, kes silma jäid, olid väga kõrge kvaliteediga,” tõdes Lennart Peep. Liisi Tegelmann lisas: “Väga tore, et trupid ja lavastajad on leidnud teemasid ja tekste, mis neid endid puudutavad, ning käsitlenud neid viisil, mis puudutab ka vaatajat. Žürii tagasisideminutid näitasid, et trupid on täis tahet õppida, ja see on suurepärane.”
Kahe maakonna ühist teatrifestivali peeti juba kolmandat aastat.
“See, et kahe maakonna teatritegijad kord aastas kokku saavad ning neil on võimalus üksteise lavastusi näha, on suurepärane,” ütles Vilde teatri ja Lendteatri näitleja Airee Pajur.
“Jõgeva- ja Tartumaa teatrirahvast on kolme aastaga saanud justkui sõpruskond, kes juba ootab üksteisega kokku saamist,” tõdes Pajusi teatri näitleja Silver Aug. “Mulle väga meeldivad sügavama sisuga tükid, mis jäävad sinuga “kaasas käima” rohkem kui üheks õhtuks. Ja selliseid oli kahe maakonna peale üsna mitu.”
Lisaks tublimatele teatritegijatele pälvis festivali lõpetamisel suure aplausi Mustvee kultuurikeskuse sõbralik ja hoolitsev kollektiiv eesotsas Laidi Zalekešinaga: teatrirahvas oli neile sooja vastuvõtu eest südamest tänulik.
Jõgeva- ja Tartumaa harrastusteatrite festivali MustKunst paremad
LAUREAADID
- Tabivere harrastusteater lavastusega “Jaam”
- Elva harrastusteater lavastusega “Oi aegu ammuseid!”
LAVASTAJAPREEMIAD:
- Esta Sokk (Tabivere harrastusteatri lavastus “Jaam”)
- Tess Pauskar (Elva Lendteatri lavastus “Terasmees” ja Tartu Vilde teatri lavastus “Pime tuba”)
TUNNUSTUSED TRUPPIDELE:
- Pajusi teater (lavastus “Püha läte”)
- Põltsamaa kultuurikeskuse näitering Kuukatsujad (lavastus “Teisel pool piiri”)
- Luunja Aidateater (lavastus “Lüpsiaeg”)
- Jõgevamaa gümnaasiumi õpetajate näitering Tasa&Kaal (lavastus “Integreeritud köök”)
MUUSIKAPREEMIA
Kamo Toome (Palamuse harrastusteater, lavastus “Kahekõned kohvikutes”
NÄITLEJAPREEMIAD
- Mare Jõgi (Elva harrastusteater)
- Airee Pajur (Tartu Vilde teater ja Elva Lendteater)
- Peeter Ruuge (Kambja näitering Püünelind)
- Rein Karu (Palamuse amatöörteater)
RIINA MÄGI
