Tegu on Eesti Naise eluloosarja esimeste raamatutega, seepärast on ka raamatud sarnase formaadi ja ülesehitusega. Et aga mõlema raamatu autorid, ehkki suhteliselt suure eavahega, on ajakirjanikena tuntud inimesekeskse ellusuhtumise poolest, oleks ilmselt paremaid portreteerijaid raske leida. Tugevate isiksustena ja kange karakteri poolest tuntud Ever ja Sallo ehk naljalt igaüht oma ellu tungida poleks lubanudki. Et aga omavaheline usaldus on suudetud saavutada ja kirjutajad pole ilmselt ületanud eetilisi piire, võime kaasa elada mitte niivõrd suurte korüfeede Everi ja Sallo kui just Ita ja Helgi loole.
Kaks sarnast ja erinevat elu
Suur anne, pühendumus, sära ja värvikus on kahtlemata nende mõlema puhul oluline. Mõnda kummalegi iseloomulikku tundub aga olevat tabatud juba raamatute pealkirjadeski: ?Ita Ever. Elu suuruses?, ?Helgi Sallo. Helgib ja heliseb?. Raamatutes on lastud kõnelda nii portreteeritavatel endil kui ka nende lähedastel ja elutee- ning loometöökaaslastel. Nii avanevad mõlemad kohati ka mõneti erinevalt sellest, kellena üldsus neid ette kujutanud on. Raamatulehekülgedel läheme mõlema lapsepõlve- ja kujunemisaastatesse, elame kaasa nende rollide sünnile, isikliku elu kahtlustele-kõhklustele ning rõõmudele. Mõlemad tänased tähed on kasvanud tagasihoidlikes kodudes ja kehvades oludes ning saanud suureks eelkõige iseenda sarmi abil. Innustuseks suur armastus asja vastu, mis on sundinud ennast järjepidevalt edasi arendama. Hinnaalandust pole endale lubatud, ei elus ega töös. Kui Ita Everit võiks kujutada vahest kellegi suursuguse ja enesekindlana, siis avaneb raamatus temas suuresti ka boheemlane ja seiklusi otsiv ning lihtsaid asju hindav inimene. Rahutu ja käredaloomulisena mõjuv Helgi Sallo tundub lugu pidavat ennekõike kodukesksusest ja hingelisest tasakaalust.
Ita Eever elu suuruses
?Ma pole kunagi varem olnud nii avameelne? Igatahes arvesta sellega, et ma olen õudne keerukuju. Pusle, mille peab tükkidest kokku panema, kusjuures kõik nagunii ei klapi,? hoiatab Ita Ever autorit. ?Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater,? seisab raamatu kaanetutvustuses kirjas. Sellega on tegelikult päris palju öeldud. Everi kauaaegne lavakaaslane ja sõber Aarne Üksküla arutleb: ?Kas ma tunnen nüüd Everit? Tundub, et mitte. Aga miks peaksingi teda põhjalikult tundma? Õigus selleks on tema kõige lähematel. Ma ei peagi teda tundma ? saladuslik Ita Ever on see, kes jääb mind alatiseks võluma. Miks peaksingi teda tundma, mulle piisab, et ma tean: ta on üks igavesti vahva mutt.?
Meestel on olnud näitlejanna elus kaugeltki olulisem osa kui naistel. ?Tuleb tunnistada, et mehed on mu suurim nõrkus,? ütleb ta ise ja võib ette kujutada temale omast kuratlikku naeru selle saateks. ?Mind on teised suureks mänginud, esmajoones publik. Kriitika on olnud minu suhtes range, mitte väga paitav, aga publik on mind hoidnud. Ise olen hoopis teistsugune, kui arvatakse. Natuke laisk, natuke krutskitega. Tõstan töö alati esiplaanile, seda küll. Aga kas see on asi, mille üle tasub uhke olla?? arutleb Ita Ever. Ka kõik kooselud on olnud teatriga seotud. ?Ita elu ongi teater. Teatritöö oli primaarne, kodu oli teine plaan,? räägib Ita esimene abikaasa ja poja isa Eino Baskin. Kõikide oma meeste juurest on Ita suuremeelselt kahe palja käega ära tulnud ? materiaalne ei mängi tema elus mingit osa. Loendamatuid rolle laval suureks mänginud ja suurt armastust kehastanud näitlejanna julgeb tunnistada, et elus on ta puudust tundnud hellusest. Ju see on iseseisvatele ja uhketele naistele omane.
Värvikalt kirjeldavad Itat kolleegid ja sõbrad ning soojusega ?tüdrukud? keskkooliaegsest sõpruskonnast, kellega käiakse koos senimaani. Üht kinnitavad kindlasti kõik: Itaga pole kunagi igav, ei laval ega elus. ?Ema on Jäär: põikpäine, hingelt punkar, aga kuulub kahtlemata tarkade näitlejate kategooriasse. Armastab selgust nii elus kui teatris, mitte mingeid hämaraid teid,? kinnitab poeg Roman ning leiab, et ema võiks veel mängida täie auruga ja suuri osi. ?Veel oleks võimalus üks-kaks korda aastas Ita peale üks tükk üles ehitada, võtta mõni tugev vene klassika, kus on marudad võimsad eided. Või inglise klassika?,? arvab ka Eino Baskin.
Helgi Sallo helgib ja heliseb
Helgi Sallo nimi seostub muusikalidega, operettide, ooperitega, tervele põlvkonnale on ta olnud Pipi Pikksukk, kehastanud Mary Poppinsit jt. Praegune põlvkond teab teda kõige enam ?Õnne 13? Almana.
Päriselus nimetab Helgi õnneks seda, et tütre Liina ilmale tõi. Tütar iseloomustabki teda ilmselt ka raamatus kõige tabavamalt: ?Kui emad oleksid lilled, siis minu ema oleks suur päikest täis päevalill, tohutult särav. Minu emas on kõik suur: suured tunded ja mõtted, suur armastus, isegi ta kannatus on suur, ja kui ta on vihane, siis on ta ka suurelt vihane. Kõik on temas suur ja suurejooneline. Ta võib olla suurelt uhke, mis ei luba tal abi küsida??
Raamatu autor on öelnud sissejuhatuses muu seas: ?Helgi enesekindluse, lahtise olemise, jahmatavate otseütlemiste ja kõneka kehakeele taga on varjus midagi muud, enamat, sügavamat?.
Lapsepõlvest on Helgi kaasa saanud eestimeelsuse, küllap ka õiglus- ja kindlustunde. ?Ükskord pandi mind koguni direktori kabinetti järele mõtlema. Istusin seal mitu tundi, aga komsomoli ikka ei astunud,? meenutab ta üht seika oma koolipõlvest. ?Pipiga tuli meelde lapsepõlv. Kuidas ma poistele valetasin. Et oskan jalgrattaga sõita, ja muidugi käntsatasin kraavi? Või kuidas ma kippusin teisi kaitsma, kui tundsin, et tehakse ülekohut,? tunnistab ta. Alma osa täitmise kohta on ta täheldanud nii; ?Keskkond, kus proua Alma toimetab, on mulle hästi tuttav Lilleküla ajast. Mängides panen tähele, et vahel lähen meelega kirjanduslikust tekstist natuke mööda ja räägin oma ema, Lilleküla Erika sõnadega.?
?Kui Helgit mõne omadussõnaga iseloomustada, siis esimene oleks kindlasti tugevus. Ta on tohutult tugev isiksus. Teiseks vaimustab tema oskus naerda enda üle? Kui Helgi tuleb võttegruppi, siis saab teda täis kogu ruum. Ta kiirgab!? räägib Helgi seriaalikaaslane Maarja Jakobson. ?Helgi on maksimalist,? kinnitab rahvusooperi Estonia peaprodutsent Neeme Kuningas. ?Helgi Sallo taolised inimesed mõjuvad harjumatult tänapäevases elukarussellis, kus esiletrügimine tähendab eeliseid,? märgib Estonia etenduste juht Jüri Kruus.
?Kui oled oma südame ees aus, siis on kõik korras. Ma ei ole teinud elus ega laval midagi, mille pärast peaksin ennast varjama või häbi tundma,? leiab Helgi Sallo ise. ?Tahtsin loobuda suurtest rollidest õigel ajal. Pidin lausa peale passima, et õiget aega maha ei maga? Õigem on lõpetada pigem nõks liiga vara kui nõks liiga hilja?,? tunnistab ta. Ka see on omamoodi kunst.
VAIKE KÄOSAAR
