Tuntud laul “Sepapoisid” kestab kakskümmend sekundit. Niisama kaua peaks kestma ka üks korralik kätepesu. Seepärast proovisidki Jõgeva aleviku lasteaia lapsed möödunud neljapäeval käsi pesta just selle laulu saatel.
Seda, et kätepesu peaks kestma niisama kaua kui “Sepapoiste” laul, said lapsed teada õpetlikust animafilmist, mille tegelasteks olid Jänku-Juss ja ta pereliikmed. Filmivaatamine juhatas sisse terve kätepesu õppepäeva, mille viis läbi terviseameti lõuna talituse vaneminspektor Ilvi Meksi ning millest said osa aleviku lasteaia vanema rühma, aga ka mõned noorema rühma lapsed.
Jänku-Jussi filmist (see on valminud terviseameti tellimisel) said lapsed teada, et käsi tuleb kindlasti pesta enne söömist ning pärast tualetis käimist, pärast lemmiklooma silitamist ja nina nuuskamist. Kolme viimati mainitud tegevuse ajal saastuvad käed pisikutega. Et need kätelt suhu ja sealtkaudu meie organismi ei satuks, tulebki käsi hoolikalt pesta.
Ilvi Meksi jutust said lapsed teada, et pisikuid ehk mikroobe on mitmesuguseid, näiteks ussi-, spiraali- või komakujulisi, ning et kõik neist polegi “pahad” ega tekitagi haigusi. “Pahad” võivad aga põhjustada kõhuhädasid: kõhulahtisust ja iiveldustunnet.
Palja silmaga mikroobe ei näe, vaid ainult mikroskoobiga. Just seepärast, et pisikuid palja silmaga näha pole, tuleb teada, kus nad meid kõige arvukamalt “varitsevad”. Ilvi Meksi sõnul võivad käed pisikutega saastatud saada näiteks avalikku tualetti kasutades, bussis või rongis igasugu käepidemeid katsudes, poes ostukorvi või ostukäru hoides, aga ka raha andes ja vastu võttes: rahagi on ju läbi käinud paljude inimeste kätest. Terviseametnik hoiatas lapsi ka selle eest, et nad pärast mõne kaubanduskeskuse või avaliku mängutoa pallimeres hullamist kohe maiustusi nosima ei hakkaks, vaid vahepeal ikka käed ära peseksid, sest pallimereski võib halbu pisikuid külge saada.
UV-lamp aitas kontrollida
Ilvi Meksi näitas lastele ette, missuguste liigutustega käsi pesta tuleks, et need tõesti puhtaks saaksid. Selleks, et kontrollida, kas lapsed õiged kätepesuvõtted omandanud on, kasutas terviseametnik kavalat nippi. Ta laskis lastele pihku väikese koguse desinfitseerimisvahendit, mille nad pidid kätele hoolikalt laiali hõõruma, ning valgustas siis nende käsi sinakalt hõõguva UV-lambiga. Tänu desinfitseerimisvahendisse segatud erilisele pastale, oli kohe näha, kuhu vahend käsi hõõrudes sattunud oli ja kuhu mitte.
Seejärel mindi aga juba pesuruumi ning võeti terviseametniku juhendamisel ette päris ehtne kätepesu. Kõigepealt tuli käed kraani all märjaks teha, siis võtta vedelat seepi ning hõõruda üksteise järel üle käeseljad, sõrmed ja sõrmevahed, pöidlad, peopesad ja sõrmeotsad ning alles siis asetada käed voolava vee alla, et seep koos kätelt eraldunud mustusega maha loputada. Kõige lõpuks tuli veel sõrmeotsad kraani all ülespidi pöörata, et voolav vesi saaks ka küünte alt mustuse minema uhtuda. Kraani sulgemiseks võeti aga appi küünarnukk. Kui selleks oleks kätt kasutatud, oleks see uuesti mustaks saada võinud: segistikangi on ju paljud puutunud. Ka pesija ise katsus seda pesema asudes mustade kätega.
Puhtaks saanud käed tuli korralikult kuivatada, sest niiskus ja sobiv temperatuur on olulisemaid mikroobide eluks ja paljunemiseks vajalikke eeldusi.
Umbes poolteisetunnise õppepäeva lõpus vaatasid lapsed veel üht filmi: seal pesid lapsed käsi ingliskeelse kätepesulaulu saatel. Laulu sõnadest aru ei saadud, küll aga saadi järele teha nähtavaid liigutusi.
Kes teeks uue kätepesulaulu?
Kõik õppepäeval osalenud lapsed said vastava tunnistuse ning toreda meenekleepsu. Lasteaiale kinkis aga terviseametnik raamatu “Sinu hämmastav immuunsüsteem”, mida saab õppevahendina kasutada.
Ilvi Meksi sõnul viib terviseamet tänavuse aasta kolme viimase kuu jooksul läbi projektipõhise kätepesukampaania. Selle raames korraldatakse kümnendikus iga maakonna lasteaedadest kätepesu õppepäev. Õpetust jagatakse eelkõige peatselt kooli minevatele lastele.
“Jõgevamaalt ostustasime valida õppepäeva toimumispaikadeks Jõgeva aleviku lasteaia ja Jõgeva linna “Karikakra” lasteaia. Viimases olin õppepäeva läbi viimas eile, tänaseks lubas sealne tervisetöötaja aga mikroskoobi kohale tuua, et lapsed saaksid mikroobe ka oma silmaga vaadata. Eilne jutt äratas lastes nii suure huvi,” ütles Ilvi Meksi.
Tema sõnul on lapsed õpihimulised ja kui nad juba väiksena kätepesuharjumuse omandavad, siis ei unusta nad pesemist ja õigeid pesemisvõtteid ka täiskasvanuna. Meksi avaldas lootust, et lapsed annavad õpitu kodus vanematele edasi, sest ega paljud täiskasvanudki õigeid kätepesuvõtteid tunne.
“Lastele kätepesust kõneldes pean muidugi oma sõnakasutust jälgima. Sõna “mikroob” või “ühistransport” ei pruugi ju lastele midagi öelda,” sõnas Ilvi Meksi ja lisas, et kui tänavune kätepesukampaania õnnestunuks loetakse, siis korratakse projekti ilmselt ka tulevikus.
Jõgeva aleviku lasteaiast lahkudes jättis Ilvi Meksi sinna maha mõned joonistusplokid, et lapsed saaksid sealt võetud lehtedele kätepesuteemalisi pilte joonistada. Selliseid pilte joonistatakse ka teistes lasteaedades, kus kätepesu õppepäev toimus. Pildid kogutakse kokku ja neist pannakse Tallinnas Paldiski maanteel asuva terviseameti ruumides üles näitus.
“Tegelikult oleks tore, kui mõni hakkaja muusikaõpetaja teeks valmis ka ühe vahva eestikeelse kätepesulaulu. Ingliskeelne laul, mida õppepäeva lõpus kuulasime, pole näiteks üldse niisama lustilaul, vaid selles on kõik kätepesuga seotud tegevused ilusti välja toodud. Sellist laulu oleks ka eesti lastele vaja,” ütles Ilvi Meksi.
i
RIINA MÄGI
