Elupõlise Jõgeva linna elanikuna mäletan, kuidas rajati pärast sõda kesklinnas seisnud veremete asemele kolm parki: Kesk-Eesti Ärikeskuse ja kaubahalli vaheline park, B. Alveri park ja politseimaja esine ala. Toona rajati need haljasalad tollase linnaaedniku hr Aleksander Orase juhendamisel. Tema eestvõttel istutati ka Suure tänava äärsed pärnaalleed. Olen jälginud nende pisikeste puukeste kasvamist inimpõlve jooksul.
Viis-kuus aastat tagasi ühel soojal suveõhtul kaubahalli terrassil seistes märkasin, et pargid Jõgeva kesklinnas on täiskasvanuks saanud. Eriti ilus ja nauditav on neid vaadata pärnade õitsemise ajal, kui magus lõhn üle linna levib. Tänutundega mõtlesin selle lihtsa töömehe ja aedniku Orase-papi (nii me teda lapsepõlves kutsusime) peale. See oli tema elutöö, see oli hästi tehtud ja selle auks anti talle ka Jõgeva linna aukodaniku nimetus.
Mis toimub aga viimastel aastatel haljastusega Jõgeva kesklinnas? Ma ei taha enam rääkida Suure tänava kõnnitee uuendamisele ette jäänud täiesti tervete pärnade mahavõtmisest, kaubahalli esise parkla laiendamisele ohverdatud pärnadereast; kultuurimaja pargist järjest kaduvatest okaspuudest ja mägimändidest, vaid küsiksin: kas sellist puude lausmahavõtmist ja kesklinna parkide asemele suurte asfalteeritud või kivisillutatud parklate e keskväljaku (paraadide platsi) rajamist saab nimetada Jõgeva linna väljanägemise kaunimaks ja huvitavamaks tegemiseks, nagu Jaan Lukase kõnealuses artiklis seda tehtud on?
Juba praegu on Jõgeva kesklinn päevasel ajal nii üle autostatud ja bensiinivingustatud, et raske on hingata. Vahel tekib juba tunne, et ehk oled sattunud Tallinna kesklinna. Kui nüüd rajatakse veel olemasolevate muruväljakute asemele kultuurikeskuse juurest maavalitsuseni üks suur autoparkla, siis mina küll enam Jõgeval elada ei taha ja mul on häbi Orase-papi ees tema elutöö pideva hävitamise pärast. Ma küsin: kas on Jõgevale vaja selle ühe võidupüha paraadi jaoks (mida võib-olla siin ei peetagi) oma “Vabaduse? väljakut? On väga hea, et raudtee äärse ala kujundamise jaoks leiti mõistlik lahendus ülekäikude ja kõnnitee osas, kuid miks ei võiks ka neidsamu parklaid sinna raudtee äärde rajada: seal on ruumi küll. Kas tõesti peab iga inimene saama oma autoga otse “ülemuse kabinetti? või “kaupluse uksest sisse? sõita?
Miks me kogu aeg räägime, kui ilus ja roheline on Põltsamaa linn? Kui palju on seal õitsvaid lilli ja lausa roosisaared. Aga Põltsamaal ei saeta maha oma parke ja ilupuid, eriti okaspuid ja põõsaid. Ning seal ka hoolitsetakse taimede eest, mis on kord istutatud. Mis toimub aga Jõgeva linnas? Esimene suurem lillede tsementpotistamine toimub linnapäevade ja Kesk-Eesti messi auks, aga paraku ei hoolda ega kasta neid lillekesi hiljem peale vanajumala suurt keegi. Seal nad siis kuivavad ja kiratsevad suve läbi.
Samuti kahtlen, kas oli otstarbekas raisata raha kallite rododendronite peale, mille peenraid linna praegune aednik on siia-sinna rajanud, aga mis hooldamatuse tõttu on peaaegu välja surnud. Selliseid näiteid võiks veel palju tuua. Kõigi nende kallite projektide ja platside asemel võiks korda teha linna kõnniteed ja suuremad tänavad. Klantsitakse ja vuntsitakse paraku ainult väikest osa kesklinnast.
Härrased linna- ja maavalitsusest, te olete juba küllalt kaua oma ukseesiseid kasinud, aga kesklinn näeb ikka räpane välja. Näiteks muusikakooli ja kaubahalli vahel ilutseb imelik kõnniteejupp, mida rahvasuus kutsutakse “Paju Antsu ruutpesitsiks?. Seal võiks plaadid kokku lükata, et inimesed ei peaks harkisjalu kõndima.
Kutsun kõiki Jõgeva linna rohelise mõtteviisiga elanikke appi hoidma meie puid ja veel alles olevaid parke. Enne kui midagi nii suurelt lõhkuma hakata, tuleks ka linnakodanikelt nõusolekut küsida. Aga kui seda paraadi ikka tõepoolest ükskord läbi on vaja viia, kõlbab selleks suurepäraselt meie uus staadion, mis seisabki natuke nukralt tühjana.
S. METS,
Jõgeva linna kodanik
(Kirja autori õige nimi on toimetusele teada)
