Pala vallas Kadrina mõisas avatakse tuleval suvel teemapark, kus saab tutvuda eesti tuntud lastejuttude tegelastega. Esimesed raamatukangelasi kujutavad puuskulptuurid saeti teemapargi tarvis talgukorras välja ülemöödunud nädalavahetusel.
Kadrina vigursaagimistalgud olid arvatavasti kõige pikemad talgud, mis Eestimaal Teeme Ära sildi all peeti: tööd alustati juba reedel ja “pillid” pakiti kotti alles pühapäeval. Laupäeva pärastlõunal, kui Vooremaa sündmuskohale jõudis, sai Kadrina mõisa ees näha nii mõndagi valmis taiest, ent oli võimalik jälgida ka mürarikast, ent põnevat tööprotsessi.
“Ega mina kujusid ei tee: nad ise kasvavad puu sees valmis ja mina aitan nad ainult välja,” väitis Jäneda tuntud vigursaagija Endel Konsa. “See tegelane, kes puu sees on, ütleb mulle ise ette, kuidas ta välja tulla tahab.”
Konsal on kodus terve Kollula-nimeline skulptuuriaed: oma puutaieseid nimetab ta üldnimega “kollud“. Need on sellised omapärased kollilaadsed, aga sõbraliku olemisega tegelased. See kollu, kelle kallal Konsa Kadrinas nokerdas, sai endale “liiginimeks” Maaline.
“See tähendab Maaema poega,” selgitas Konsa. “Täiskasvanud ei saa minu kolludest mõnikord aru ja tahavad, et ma neile mingi konkreetse looma välja saeksin. Sellised inimesed juhatan ma naabrimees Valdur Luhajärve poole. Lastele on aga tore puukujusid teha: nemad saavad kolludest paremini aru. Ma teen kujud ikka nii siledaks, et neile ka selga saaks ronida.”
Peale Maalise lubas Endel Konsa välja saagida targa ronga. Eelpool mainitud naabrimees Valdur Luhajärvgi oli kohal: tema oli enam-vähem valmis saanud murueide tütre ja hundi, kes sabaga jääaugust kala püüab. Suurejaanilase Enrico saag oli puu seest välja meelitanud kaks naksitralli — Sammalhabeme ja Kingpoole. Muhv oli veel tegemisel. Tartlane Vambola Lauk oli valmis saanud usside kuninga ning nokerdas Sipsiku kallal, teisel tartlasel Tanel Pirgil olid valmimas Kunksmoor ja kapten Trumm.
Pisut keerulisem oli lahti mõtestada Andres Maaski taieseid. Ühel kujutas ta tarka meest taskus, ent suurimaks ja äratuntavamaks detailiks oli sellel hoopis kõrv.
„Tark mees võib paljudel taskus olla, aga abi on temast ainult siis, kui taskuomanik oskab tarka meest kuulata,“ ütles Andres Maask.
Teisele taiesele jäädvustas ta Kaval-Antsu ja Vanapagana nii, et ühest küljest vaadates paistab üks, teisest küljest vaadates aga teine. Andres Maask valmistub lõpetama Tartu kunstikooli ja kirjutab lõputööd just vigursaagimise teemal.
Midagi enamat kui aiapäkapikk
“Mina olen vigursaagimise tulemusena valmivate taieste jaoks välja mõelnud termini “saeskulptuur”,” ütles Andres Maask. „See ala on lühikese aja jooksul päris kiire arengu läbi teinud ning oma lõputöös ma püüangi tõestada, et saeskulptuur võib olla midagi palju enamat kui aiapäkapiku aseaine. Ja mida rohkem vigursaagijad koos käivad ning üksteise töid ja töötamist näevad, seda huvitavamaks lähevad nende ideed ja paremaks teostus. Publikule on vigursaagimise protsess ja tulemused ka alati huvitavad. Ainus varjukülg, mida ma vigursaagimise juures tean, on see, et see tegevus on väga lärmakas.”
MTÜ Vigursaagijate Selts juhatuse liikmel Taavi Pirgil, kes üksiti Kadrina mõisas kõrtsi peab, tuli kolme talgupäeva jooksul olla nii korraldaja kui ka talgulise rollis: Vanapagana kuju oli tal juba valmis ning sündimas oli Leopold, kel Äpu süles. Küsimusele, kui palju sellise hulgakesi saagimise juures bensiini kulub, vastas Taavi, et poolteise päevaga on saepaakidest läbi käinud viiskümmend liitrit. Bensiinist tunduvalt keerulisem on aga hankida saagimiseks sobivaid puupakke. “Ka väikese kuju tegemiseks peab pakk olema üsna jäme,” ütles Taavi. “Niisama metsa kõndima minnes selliseid pakke ei leia, nii et targem oli proffide poole pöörduda. Puidufirma Töörõõm müüski meile ilusaid jämedaid kuuse- ja männipakke ja tõi need kohale ka.” Vigursaagijate esinduspark Vigursaagijaid kutsus Taavi talgule valikuliselt. “Neid, kes abstraktsemaid taieseid teha armastavad, polnud mõtet kutsuda. Siin peavad ikka konkreetsed tegelased olema,” ütles Taavi Pirk. Ühtekokku oli kohal kaheksa kogenud vigursaagijat ning nende kätetööna sündis 25 vahvat puukuju. Jututegelaste nimekiri, kes pargis kujutatud võiksid olla, oli saagijatele ette antud ja igaüks võis sealt vabalt valida. “Kui algul oli plaanis pühendada teemapark muistenditegelastele, siis nüüd paistab, et rohkem tuleb siia ikka nüüdisaegsete eesti lastejuttude tegelasi,” ütles Taavi Pirk. „Tegelikult ongi hea ka neid lastele meelde tuletada, enne kui nad lootusetult välismaiste multikategelaste varju jäävad. Pärast selle pargi külastamist otsib nii mõnigi laps või lapsevanem — esimene uudishimust, teine nostalgiast kantuna — vanad head eesti lasteraamatud või multikad üles ning uuendab tutvust nende vahvate tegelaste ja õpetlike lugudega.” Eesti juttude teemapargi rajamiseks taotles MTÜ Vigursaagijate Selts toetust Leader-programmist. Projekti kogumaksumus on 10 000 eurot ning peale kujude ja atraktsioonide valmistamise jätkub sellest rahast pargiala planeerimiseks ja haljastamiseks, teenindajate koolitamiseks ning neile teemakohase riietuse tellimiseks. Klienditeenindajatena hakkavad teemapargis tegutsema Lümati MTÜ Kaldapiäskesed liikmed. Peale nende saavad muinasjuttude alast koolitust ka vigursaagijad ning koolituse tulemusena peaks valmima teemapargi toimimiskontseptsioon. “Kadrina teemapark võiks tulevikus kujuneda eesti vigursaagijate esinduspargiks,” ütles Taavi Pirk. “Siin saab aimu eri autorite stiilidest ja arengust ajas: kujusid hakatakse ju kogu aeg juurde tegema.” Pargiala planeerimise ja haljastamisega läheb tema sõnul veel nii palju aega, et külastajatele saab pargi avada ilmselt alles tuleval suvel. Kes aga valmis olevaid puukujusid näha tahab, võib neid kohe Kadrina mõisa juurde uudistama minna.
i RIINA MÄGI
