Kooskõlas kõige sellega, mis teoksil ja plaanis, on vahest seegi, et hiljaaegu võttis Saare vallavolikogu vastu otsuse senisele Saare külale Kääpa küla nime ennistamisest. Ammu teoksil olnud plaan sai lõpuks ellu viidud ja rahvasuus läbi aegade käibel olnud külanimi Kääpa peaks pärast ametlikke protseduure ka tegelikkuses käiku minema.
Mõtted hakkasid teistmoodi liikuma
“Et ikka kaardile jääda ja mitte lasta selle kandi elul välja surra, tuli pärast kooli kadumist hakata välja mõtlema midagi muud,” meenutab Rita Kivisaar, praeguse Kääpa Ühistegevuse Seltsi eestseisja ja üks siitkandi külaliikumise edendajatest suurte asjade algust. “Kellele oleks vaja olnud jälle üht mahajäetud koolimaja, kuhu heal juhul oleks sisse seatud järjekordne majutusasutus,” leiab Kalevipoja muuseumi rajaja ja juht Viivi Lani.
Igatahes teenib see 1929. aastal kohalike talupoegade ehitatud hoone siinset rahvast ausalt edasi, teadmisi jagades ja ajalugu säilitades ning sisuliselt ka kultuuritempli aset täites. Samal ajal on ümbruskonna rahva jaoks olulisel majal suur osa täita ka selles, et Kääpast võiks välja kujunema hakata omapärane turismipiirkond.
Kui praegu käsil olevat kaks suuremat projekti “Kääpa puhkeala” ja “Kääpa küla haljastusprojekt” täielikult ellu viidud on, peaks külakeskusest Kääpa jõe ääres kujunema kaunis ja heakorrastatud ala koos varjualuse ja vabaõhulavaga. Kolm veesilma, mis koos maakividega annavad aimu hiigelsuurtest jalajälgedest, ja hulk istutatud põõsaid-puid rõõmustavad silma ja tõmbavad endale juba praegu tähelepanu. Teoksil on ka Kalevipoja mõõga projekt, mille käigus mõõka ja selle asukohta üksjagu muudetakse.
Kalevipoja-poisid ja teised
Sihtasutus Kalevipoja Koda koondab endas nii muuseumi, rahvamaja, raamatukogu, turismi- kui ka sporditegevust. Head mõtted said aga alguse koos küla arengukavaga. Et praeguseks on nii Kääpa Ühistegevuse Selts kui ka sihtasutus asunud ühes suunas asju ajama, pole kaugel ajad, kui Kalevipoja legendid hakkavad siia üha enam ja enam rahvast meelitama.
Taavi Pirk ja Andri Plato Kalevipoja Kojast võivad juba rääkida Kalevipoja nööbisõidu väljaehitamisest, hosteli-tüüpi majutus- ja toitlustuskoha rajamisest praeguse rahvamaja teisele korrusele ning Kratiküla edasiarendamise plaanidest. Aga ilma reklaamitagi olevat juba praegu 500 inimest ennast jõulude ajaks Kratikülla tulemiseks kirja pannud.
Peale muuseumi täiendamise, teemapargi edasiarendamise hakkab kindlamat kuju võtma juba ka 60 kohaga hoolduskeskuse rajamine endisse lasteaiamajja jne.
“Vägev kant ja aina vägevamaks läheb,” ütleb oma muhedal moel külavanem Kalju Kahro, kes argielus töötab Saare Vallavara alluvuses ja on osav kõikvõimalikke remonditöid tegema, millega igaüks kaugeltki hakkama ei saa. Külavanemana oleks aga Kalju Kahrole võrdväärset raske leida.
Kaks nädalat tagasi oli külavanem hoolega ametis katlamaja renoveerimisega puiduküttele ja samal ajal ajas bussiootepaviljonide ehitamise asju.
Ennekõike on aga külavanem Kalju teene see, et Kääpal hakkab järjest enam süvenema mina-tunne. Istutus- ja koristustööd on viimasel ajal ühiselt ära tehtud. “Ühise jõuga teeb hulga tööd ära,” ütleb külavanem. Rahvas pidavat juba päris hästi välja tulema. “Kalevipoja-poisid on alati esimesena väljas,” kiidab ta Taavi Pirki ja Andri Platot ning tunnistab, et tublisid ja hakkajaid on veelgi. “Niipea kui lehed läinud, asume kohe jälle tegutsema, paneme kuulutused välja. Pärast tööd pakume suppi ja ajame pisut juttu, nii on ikka olnud,” kirjeldab ta. “Meelitustega, ikka meelitustega saab inimesed välja. Rahvaga peab hästi läbi saama,” kõneleb Kalju ühistöödest justkui enesestmõistetavalt. Kui alguses olevatki mõni umbusklik küsinud, et mis nad seal jõe ääres songivad, siis nüüd pidavat kõik kiitma, et ümbrus nii ilusaks on saanud.
Järgmistena mängu- ja spordiväljakud
“Mänguväljaku rajamine on järgmine variant,” leiab Taavi Pirk. “Jalgpalliplatsi või spordiväljakut on hädasti ka vaja, kus noored saaksid õhtul olla ja palli taguda,” arvab seepeale Kalju Kahro. Internetipunkti, kus praegu saab kasutada viit arvutit, peavad nad praegu eriti tänuväärseks kohaks. Polegi sellist aega, kui seal kedagi ei oleks. Aegsasti pannakse endale arvutiaeg kirja. “Meie lapsed õhtupoolikuti harilikult ei hulgu. Ei arvanudki, et külastatavus nii aktiivseks võiks kujuneda,” tunnevad Rita Kivisaar ja Kalju Kahro heameelt. Selgub, et kunagises koolihoones kipuvad ruumid juba tasapisi kitsakski jääma.
Avalik internetipunkt on aga omal ajal tegelikult alguse saanud hoopiski väikepiimatootjate tegemistest. Loodi ju Kääpa Ühistegevuse Selts algselt selleks, et väikepiimatootjaid päästa. Osteti ära Kääpa piimapunkti maja, kuhu pooleteise aasta jooksul ka piima kokku toodi, mille Jõhvi Piim sealt ära viis. Siis läks aga elu nii karmiks, et kohalikud lehmapidajad ei jõudnud enam paremagi tahtmise juures kvaliteedinõuetega kaasa minna. Nii see asi lõpuks jäigi. Praegu pidavat vaid paar vaprat peret lüpsilehmi edasi pidama ja piima omal käel ära viima. Kääpa Ühistegevuse Selts aga orienteerus ümber ja võttis Rita Kivisaare eestvedamisel hoopis teise suuna. Läbi koolituste ja Kodukandi ühenduse jõuti lõpuks avaliku internetipunkti rajamise juurde.
Ennekõike aga liigutakse Kääpal siiski turismipiirkonna moodustamise poole. Järgmisel kevadel pidavat aga endise koolimaja õues tulijaid vastu võtma ligemale kolme meetri kõrgune Kalevipoeg.
VAIKE KÄOSAAR
