Sihtasutuse Kalevipoja Koda juhataja Taavi Pirk ütles, et igakevadisel külastushooaja avasündmusel on juba tavaks saanud millegi uue avamine. Kui mullu avati puhkeala Kääpa jõe silla juures, kus jõevoogudest paistmas ka Kalevipoja mõõk, ajaloolise vallamaja seinal mälestustahvel omaaegsele vallasekretärile ja kohaliku kultuurielu edendajale Rein Värgile ning majas endas Riigimetsa Majandamise Keskuse Saare teabepunkt, siis tänavu kevadeks sai avamisküpseks Kalevipoja teemapark.
Põhjalikult restaureeritud on endine nn kasakamaja, juurde ehitatud abihoone jm talukohale omased väikerajatised, pikniku pidamise koht, efektsete vaatamisväärsustena Kalevipoja mõõtu laud, tool, vanker ning lapsi rõõmustavad mänguatraktsioonid, samuti autoparkla. Senine Kalevipoja muuseum on muutunud ühtaegu ka vabaõhumuuseumiks, kus eksponeeritakse sajanditagust ja vanemat eesti rahvakultuuri.
Miljon krooni maksnud Kalevipoja teemapargi ülesehitamist kaasrahastas 776 000 krooni ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekt sai tuge Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist. Ülejäänud osa moodustas Kalevipoja Koja omaosalus.
Peeti ka laata
Pärast volikogu esimehe Aivar Küti tervitussõnu andis Taavi Pirk põgusa ülevaate teemapargi valmimiskäigust. Koos Kalevipoja Koja töötajate Viivi Lani ja Andri Platoga tänas Pirk uue objekti valmimisele kaasaaitajaid, samuti muuseumile väärtusliku vanavara annetajaid.
Kalevipoja-teemaliste tekstide kõrval on väga olulised nendega seostuvad visuaalne kultuur ja materiaalsed tunnismärgid, rõhutas aktiivne ühiskonnategelane Ants Paju vajadust Kalevipoja teemapargi järele. ?Kuhu mujale sobiks see materiaalne kultuur veel paremini kui mitte siia, Kalevipoja jälgede maale,? lisas ta.
Sedakorda pikkadele kõnedele aega ei kulutatud. Kääpa kultuurikeskuse uue osa, Kalevipoja teemapargi avamisele tulnud suurearvuline külaliskond juhatati rehe alla, kus ootas maitsev talutoit, mis valmistatud Voore külalistemajas.
Alatskivi vallas Rupsi külas asuva Juhan Liivi muuseumi juhataja Margit Kilter Kalevipoja teemaparki konkurendiks ei pea. ?Vastupidi, kui näen lähiümbruses juurde tekkimas uusi kohti, kus omaaegset talukultuuri tutvustatakse, kus külastaja saab aimu eestlaste n-ö juurtest, annab see impulsi ja kindlust meilegi eesti ühe suurema poeedi Juhan Liivi vaimupärandi kõrval rohkem ka talukultuuri säilitamise ja eksponeerimisega tegeleda,? kinnitas Kilter. Ta loodab, et saab hakata Kalevipoja Kojaga tulemuslikku koostööd tegema.
Hooaja avasündmust ilmestas rahvarohke ja värvikirev laat. Lisaks taimede ja käsitööde müüjatele, riidekaupmeestele ja puuskulptuure pakkunud vigursaagijatele olid kohal ka ?mustlased?. Jutumärkides on see sõna sellepärast, et päriselus pole neil Lümati naistel mustlastega seost, kuid kostümeerituna ja pealetükkiva suhtlusmaneeriga oskasid nad külalisi hästi lõbustada.
Uksed avas ka Kalevipoja varakamber, kus müügil mitut sorti käsitöökaubad ja suveniirid ning ilutaimed aiandushuvilistele.
Teemapargist teemakülaks
Samal ajal tutvustas Taavi Pirk rahvamaja mugavas kohvikuruumis ?Kalevipoja Teemaküla? kontseptsiooni. Tegemist on kogu Kääpa küla ja selle elanikke hõlmava projektiga. Temaatiliselt kujundatud külas võiksid toimuda mitmesugused n-ö Kalevipoja-aegsed tegevused. Külastajaid teenindaksid taluaegses riietuses inimesed, pakkudes küpsetisi, õpetades vitskorvi punuma, näidates lehmalüpsmist, tutvustades Kalevipojaga seotud kirjanduspärandit ja paikkonna kultuuriväärtusi vms.
Kääpa külavanema Kalju Kahro hinnangul on projektil jumet. ?Kindlasti paraneb seeläbi küla heakord ja inimeste tööhõive. Nii kompleksset turismindusteenust müües tõuseb lausa paratamatult ka inimeste majanduslik heaolu,? lausus ta.
Sootuks uue, sügava ja mõtlemapaneva mõõtme andis emadepäeval peetud Kalevipoja Koja suursündmusele esietendunud lühinäidend ?Killud?. Kääpa noorte näitering lavastaja Mati Tiku käe all viis teatripubliku võõrastust tekitavasse, kuid tegelikult reaalselt eksisteerivasse maailma, kus lastest sunniviisil tehtud sõduritega manipuleeritakse sedavõrd, et nad on käsu korras silmagi pilgutamata valmis hävitama vaenlase kodusid ja tapma vaenlase lapsi.
Päikese- ja sündmusterikas päev, millest said osa väga paljud inimesed, lõppes filmi ?Saare vald ? Kalevipoja jälgedes? ühise vaatamisega.
ANDRES LOORAND
