Juulikuu kujunes tavapärasest soojemaks

Kuu keskmine õhutemperatuur (17,6 °C) ületas Jõgeval vaatlusrea (1922-2015) keskmist ligi ühe kraadi võrra. Päikesepaistet oli tavalisest neljandik-osa võrra vähem ja päevased õhutemperatuurid väga kõrgele ei tõusnud.


Kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi Jõgeval 28,4 °C, mis on mõõdetud 28. juulil. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kuu jooksul üle 25 kraadi kuuel päeval, mis on vaatlusrea keskmisest ühe päeva võrra vähem. Samas olid aga ööd keskmisest ligikaudu kahe kraadi võrra soojemad. Kõige jahedamal ööl 9. juulil langes õhutemperatuur 7 kraadini.

Sademeid jagus erinevalt

Vihma sadas tänu äikesevihmadele tänavu piirkonniti väga erinevalt. Esialgsetel andmetel kõikus juulikuu sademete summa Jõgevamaal 77 millimeetrist Laiusel kuni 142 millimeetrini Põltsamaa kandis. Jõgeval sadas juulis 78 mm, mis on siinkandis viimase 94 aasta keskmisele lähedane summa.

Enamik juulikuu sademetest tuli esimesel dekaadil ja kuu teine pool oli kuivapoolne. Kõige suuremad sajuhulgad mõõdeti 3.-4. juulil, kui kahe päevaga sadas kohati maakonnas enam kui 60 mm. Väga intensiivne sadu esines Jõgeval ka 15. juuli õhtupoolikul, kui mõnekümne minutiga sadas äikese ajal maha ligikaudu 10 mm.

Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes juulis 391 °C, mis on keskmisest ligikaudu 30 kraadi võrra rohkem. Kasvavas kokkuvõttes kogunes kuu lõpu seisuga efektiivset soojust tänavu ligi 1050 °C. Viimastel aastakümnetel (1981-2010 aastate keskmine) on kogunenud selline hulk efektiivset soojust augusti esimese dekaadi lõpuks, kogu vaatlusrea keskmisena veelgi hilisemaks ajaks.

Muru vajas sageli niitmist

Juuli lõpus alustati taliteravilja koristusega. Suviteraviljad on tänavu väga ebaühtlaselt valminud, kuna põua järel sadanud vihmadega tekkisid järelvõrsed. Juuli lõpus oli näha rohelise- ja kollasekirjuid põlde. Rohkesti tekkinud kõrvalvõrsed olid rohelised ja peavõrsed juba peaaegu koristusküpsed. Sageli olid kõrvalvõrsed kasvanud peavõrsetest tunduvalt kõrgemaks, jättes juba kollaseks muutunud peaaegu koristusküpsed peavõrsed enda alla varju.

Kuna soojust oli olnud rohkesti, siis hakkasid varased kartulisordid juba oma kasvu lõpetama ja lehtede värv muutus kollakaks. Aiamaadel, kus haigustõrjet ei tehta, hakkas juuli viimasel dekaadil massiliselt levima kartulil lehemädanik ja lehed hävisid. Juuli viimase dekaadi väga soojad ööd panid avamaal kasvavate kurkide ja kõrvitsate viljad hoogsalt kasvama. Samuti oli rohu kasv kiire ja murud vajasid sageli niitmist.

August on aasta kõige sajusem kuu

Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeva 1922-2015 aastate andmetel? Lõikuskuu esimesel poolel on tavaliselt ilm veel südasuviselt soe ja keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 15 °C kuu keskpaiku. Kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks on augustis mõõdetud 34,6 °C 1992. aasta 11. augustil ja kõige madalamaks 0 °C 1980. aasta 28. augustil. Kuu lõpus ei ole kuigi haruldane kohatiste öökülmade esinemine maapinna lähedases õhukihis.

Lõikuskuu on keskmisena aasta kõige sajusemaks kuuks – vaatlusaastate keskmine 88 mm. Selles kuus on Jõgeval kahel korral mõõdetud enam kui 90millimeetrine ööpäevane sajuhulk – 1991. ja 1994. aastal. Kõige suuremaks kuu sademete summaks on registreeritud augustis 197 mm (1962. aastal) ja kõige väiksemaks 0,5 mm (2002. aastal).

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus