Nii kuuma juulit kui tänavune pole Jõgeval 1922. aastast alanud ilmavaatluste järgi varem veel esinenud. Kuu keskmine õhutemperatuur ületas viimase 88 aasta keskmist enam kui viie kraadi võrra.
Senine kõrgeim kuu keskmine õhutemperatuur pärines 2001. aastast, mis jäi tänavusest näitajast ligi kahe kraadi võrra madalamaks. Selle suve ametlik Eesti kuumarekord mõõdeti 28. juulil Narva-Jõesuus — 34,5 °C. Jõgeval oli samal päeval sooja 33,4 °C, mis kordab senist 2006. aastast pärit juulikuu kõrgeimat temperatuuri, kuid jääb alla Jõgeva absoluutsele maksimaalsele õhutemperatuurile (registreeritud 1992. aasta augustis — 35,6 °C).
Kümme väga kuuma päeva
Erakordselt suureks kujunes tänavuses juulikuus ka enam kui 30- kraadise kuumaga päevade arv. Senise vaatlusrea andmetel on meil esinenud enam kui 30-kraadist kuumust ainult 22 protsendil aastatest. Tänavu tõusis õhutemperatuur juulis üle 30 kraadi koguni kümnel päeval. Senised rekordarvud pärinesid 1994. ja 1941. aastast, kui sellist kuumust esines kuu jooksul seitsmel päeval.
Ohtlikuks nähtuseks loetakse õhutemperatuuri tõusu üle 33 kraadi. Seda esines Jõgeval juulis rekordi mõõtmise päeval ja 0,1 kraadi jäi puudu 12. kuupäeval. Huvitava faktina võiks mainida, et 12. juulil oli Jõgeva maksimum kõrgeim kogu Eestis ja külmalinna käes oli üheks päevaks kogu tänavuse suve ametlik kuumarekord.
Vihma tuli ebaühtlaselt
Paljude meil kasvatavate taimeliikide jaoks loetakse ebasoodsaks temperatuuri tõusu üle 27 °C, mille juures peatub kasv ja areng ning samuti viljumine. Jõgeval tõusis maksimumtemperatuur üle 27 kraadi 22 päeval. Mullal registreeriti kõige kuumematel päevadel mahalangenud kartulipealsetega põllul üle 50-kraadist kuumust.
Hoo- ja äikesevihmad jaotusid maakonnas väga erinevalt. Suuremad sajud, mis põllud ja aiamaad korralikult ära kastsid, esinesid tugeva kuumalaine eel — 7.-9. juulil, kui maakonnas sadas 18 kuni 74 millimeetrit. Kuivemaks jäi maakonna lõunaosa, rohkesti sadas Siimusti ja Sadala kandis. Kohati kaasnes vihmasajule rahe. Edaspidi tuli vihma väga napilt. Sageli said saju ajal märjaks ainult taimelehed ja vesi nende alla mullani ei jõudnudki. Tugevamaid äikesevihmahooge koos oksi ja puid murdvate tormituulte ning rahega esines viimasel kümmepäevakul. Jõgeval mõõdeti 29. juulil maksimaalseks tuule kiiruseks 20 m/sek. Kogu juulikuu sademetesummaks registreeriti esialgsetel andmetel maakonnas 42 kuni 78 mm.
Ilm oli soodne kurgile ja suvikõrvitsale
Kõrgete temperatuuridega toimus intensiivne aurumine ja muld kuivas kiiresti. Paljud lopsakama lehestikuga taimed hakkasid närbuma ja vajasid kastmist. Mitmetel põldudel vajusid kartulipealsed longu. Mugulate intensiivse kasvu ajal tarbib kartul palju vett ja niiskuse nappus vähendab saaki. Kuigi tänavu oli soodsate niiskustingimuste ajal juuni lõpus – juuli alguses kartulipesas valdavalt palju mugulaid moodustunud, takistas juulikuu kuivus nendekasvamist. Ilm oli soodne palju soojust nõudvatele kurkidele ja suvikõrvitsatele, mis kastmise korral avamaal rohket saaki andsid.
Taimede areng oli juulis väga kiire. Teraviljad said koristusküpseks pikaajalisest keskmisest üle kahe nädala varem. Taliteraviljad olid talvekahjustuse tõttu hõrenenud, suviteraviljad aga tänu soodsale võrsumis- ja juurdumisaja ilmastikule valdavalt tihedad ja pika peaga. Õnneks oli tugevama põua ajaks juba enamikel teraviljapõldudel jõudnud tera suures osas täis kasvada, mistõttu põud enam tera massile suurt mõju ei avaldanud. Enam kannatavad tõenäolisel põuast hilisemad külviajaga ja pika valmimisajaga sordid.
Juulikuu jooksul kogunes efektiivset (üle 5 °C) soojust Jõgeval 528 °C, mis on seniste vaatluste suurim summa. Kevadest alates on kogunenud efektiivset soojust kuu lõpu seisuga 1105 °C, mis ületab pikaajalist keskmist enam kui 200 kraadi võrra. Keskmisena koguneb selline efektiivse soojuse summa alles 21. augustiks. Aktiivset (üle 10 °C) soojust kogunes 10. maist alates kuni juuli lõpuni 1380 °C, mis on piisav varasemate kartulisortide bioloogiliseks valmimiseks.
Ööd muutuvad jahedamaks
Milline on olnud augustikuu ilm Jõgeval 1922-2009. aastate andemetel? Keskmisena jätkub augusti esimesel poolel veel südasuvine soojus, kuid kuu teisel poolel hakkab ilm jahenema. Ööd muutuvad järjest jahedamaks ja maapinna lähedases õhukihis ei ole augusti teisel poolel nõrga öökülma esinemine kuigi haruldane. Lõikuskuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud õhus 34,6 °C (1922. aastal) ja 0,0 °C (1980. aastal). Augustikuu sademete summa on kõikunud 0,5 millimeetrist (2002. a) kuni 197 millimeetrini (1948. ja 1962. aastal), vaatlusaastate keskmine 87 mm. Lõikuskuul on mõõdetud erakordselt suuri ööpäevaseid sademete hulki — 100 mm 1994. a ja 92 mm 1991. aastal.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
