Jürikuu tõi tõelise soojalaine

 

Aprill oli tavapärasest kolme kraadi võrra soojem. Kui kuu alguses võis veel metsa all ja mujal varjulistes kohtades lund näha, siis kadus see peagi.

Muld oli valdavalt sula, külmudes ainult pinnalt öiste külmakraadide mõjul. Ilm oli päikesepaisteline. Päeval mõõdeti jürikuu esimesel nädalal õhusooja enam kui 10 kraadi, kuid ööd jäid esialgu veel külmaks. Taliviljaorased olid pehme talve hästi üle elanud ja alustasid uut kasvu juba 4…6. aprillil, mis on 1965. aastast tehtud vaatluste järgi keskmisest  nädal aega varem.  

Esimene äike kuu algul

5…6. aprillil müristas ja paiguti sadas kevadist äikesevihma. Siit edasi jäigi ilm kahe nädala vältel sajuseks. Ööd muutusid mõnevõrra soojemaks, kuid päevasooja jäi napimaks.

Vihmade tõttu tahenesid mullad aeglaselt. Vaatamata soojadele ilmadele juba aprilli alguses, saadi maad harima hakata alles veidi enne jüripäeva, mis on Jõgeval tehtud vaatluste järgi keskmisele lähedane aeg.

Edasi toimus kuivamine aga väga kiiresti. Ilm oli päikesepaisteline, soe ja tuuline ning aprilli viimane kümmepäevak jäi peaaegu täiesti vihmata. Ainult kohati niisutas 25. aprilli õhtul maad väike vihmasagar. Külvitöödega rutati, rulliti põlde, et tärkav taim suudaks talvega mulda kogunenud niiskuse maksimaalselt ära kasutada. Kuu lõpuks põllud juba tolmasid. 

Tõeliselt kuiv kevad

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli aprilli viimastel päevadel suviselt üle 10 kraadi, maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20 kraadi piirimaile ja üle selle. Mullaski oli lõunastel tundidel 10 sentimeetri sügavusel sooja 15…20 kraadi. Tõusvad õhuvoolud keerutasid tolmjalt kuivaks muutunud pindmist mullakihti üles ja kandsid mööda põldu edasi. Õhuniiskus langes päeval alla 30 protsendi ja looduses valitses väga suur tuleoht.

Jürikuu jooksul kogunes taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle 5 kraadi) Jõgeval 84 kraadi, mis on keskmisest 35 kraadi rohkem. Suvine soojus jätkus mai esimestel päevadel.

Toomingas hakkas Jõgeval õitsema juba mai esimestel päevadel, mis on tavalisest kaks-kolm nädalat varem. Samuti õitsesid aedades marjapõõsad. Oli näha kirsi-, ploomi- ja pirniõisi. Mõne päevaga läks aprilli- ja maikuu vahetusel enamik puid lehte. Metsaalused valendasid ja kollendasid ülastest, märgades kasvukohtades õitsesid varsakabjad.

4. maiks oli rukis sirgunud osadel põldudel ligi poole meetri kõrguseks. Tihastel, rästastel, kuldnokkadel olid munad pesas. Lendamas võis näha pääsukesi, kuulda oli käo kukkumist. Vaatamata soojadele öödele 5. maiks ööbiku laksutamist Jõgeval veel kuulda ei olnud, kuigi lääne ja lõuna pool Eestis nad juba laulsid.  

Võimalikud tugevad öökülmad

Milline on olnud viimase 86 aasta jooksul maikuu ilm? Lehekuu alguses on ööpäeva keskmine õhutemperatuur olnud keskmisena veel 7…8 kraadi piires ja öökülmade esinemine ei ole haruldane. Kuu lõpupoole ilm soojeneb ja öökülmaoht väheneb.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on tõusnud viimase 86 aasta keskmisena püsivalt üle 10 kraadi ja aktiivne taimekasvuperiood on alanud mai keskpaiku. Lehekuu maksimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud Jõgeval 30,0 kraadi 1958. aastal.

Ka eelmisel aastal oli mai teine pool väga soe ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi 30 kraadini. Samas on mais esinenud väga tugevaid öökülmasid. Kuu esimesel dekaadil on mõõdetud veel –8,5 kraadi (1953. a), kuu viimasel kümmepäevakul –4,9 kraadi (1985. a). Sademete hulk on kõikunud aastati ühest millimeetrist 1947. aastal kuni 113 millimeetrini 1927. aastal, vaatlusaastate keskmine on 50 mm.

LAINE KEPPART,

Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

blog comments powered by Disqus