Üle Eestimaa on vallandunud tants alkoholimüügi ümber. Nüüdseks on ka Jõgeva linnavolikogu oma otsuse teinud ? alkoholi ei müüda alates südaööst kuni kella seitsmeni hommikul. Enamikul inimestest pole sellest kindlasti sooja ega külma, et uneajal poes viina ei müüda. Iseasi on nendega, kellel ?pidurid pealt ära?. Neile aga ei aita nagunii ei ussi- ega püssirohi. Seepärast ongi keelu kehtestamine pigem omavalitsuste, poepidajate ja teiste seesuguste asjameeste pärusmaa.
Öeldakse ju ikka, et küll siga pori leiab. Päris ?tegijad? on ennegi erinevaid kavalaid variante leidnud ja kangema kraami kas või maa alt välja toonud. Kui ikka kange tahtmine, saab alati. Asi on ikka inimestes kinni. Täiskasvanud inimene, kellel viinahaigus küljes, vajab juba abi, tunnistab ta endale seda või mitte.
Tegelikult on ikkagi praegune seisukord keelata või mitte ja kui keelata, siis tund varem või hiljem jäämäe veepealse osaga jändamine. Pikad arutelud selle ümber ei vii ilmselt eriti kuhugi. Mõnigi võib öelda, et viinaviga on oma süü, suust sisse läinud haigus, et seesugused tegelased on põlgust väärt jne. Kuigi, jah, vägisi kellelegi alkoholi ei anna, pole elus ometi kõik must ja valge. Ja hädad pole tekkinud üleöö.
Võib ju viinamüügikeeluga seoses arutleda vaba aja veetmise võimaluste loomise üle ja raputada tuhka pähe kellele tahes, probleemi olemust see kõik ei muuda. Inimeste harjumustest, elukorraldustest ja muust sellisest kõnelemata.
Võta pits ja pea aru ehk viin on tarkade jook ? need on küll kulunud ütlused, aga paremaid variante pole. Igatahes on neil sügav ja lihtne sisu, milles peitub parim lahendus.
