Juhtkiri: Vähem sõltuvust gaasist

Uudis, et Utilitas laiendas oma Jõgeva kaugküttejaama, rajades siia juba kaugelt silma hakkava soojussalvesti, on positiivne sõnum kogu piirkonna jaoks. Ühelt poolt muudetakse seeläbi energiatootmine Jõgeval paindlikumaks, efektiivsemaks ja tänapäevasemaks, kindlasti ka loodussäästlikumaks.
Teisalt, olulisem kui miski muu on vahest hoopis see, et väheneb sõltuvus imporditavast maagaasist. Kuigi gaas (LNG) võis varasemal ajal tunduda mugava ja ka soodsa kütteallikana ning tänaselgi päeval toodetakse maagaasist mitmel pool arvestataval määral nii soojus- kui ka elektrienergiat, on olukord maailmas paljuski muutunud. Situatsioon on teine kui näiteks aastal 2005.
Võttes arvesse Hormuzi väina kriisi ja sõda Ukrainas, tuleb nentida, et gaasi hind pole enam kaugeltki soodne. Loota seda, et gaas läheb ajas odavamaks, küll ei tasu. Pigem vastupidi.
30 meetri kõrgune ja 12-meetrise diameetriga soojussalvesti, mis Jõgeva katlamaja kõrval seisab, mahutab 3000 kuupmeetrit vett ja 150 MWh soojust. Salvesti ise soojust küll ei tooda, seal saab seda talletada kuuma veena ja kasutada vajalikul hetkel.
Investeering Jõgeva katlamaja laiendamisel oli väikelinna seisukohalt päris arvestatav – ikkagi 2,5 miljonit eurot, sealhulgas toetusraha KIKilt salvesti ja soojuspumbajaama ehitusel tuli 0,7 miljonit eurot.
Keegi poleks selliseid summasid kulutanud, kui poleks teada olnud, et olukord energiahindadega on praegu keeruline ning kindlustunnet, eriti selliste kütteallikate nagu gaasi osas, pole.