Kohalikud valimised on taaskord lõppenud ja hääletustulemused selgunud. Madala valimisaktiivsuse üle seekord kurta ei saa. Inimestega nii valimispäeval kui ka enne seda tänaval rääkides ei kohanud enam suhtumist, nagu polekski õieti kedagi valida. Valikut oli ja sellepärast oli ka valimisaktiivsus seekord korralik. Jõgeva maakond oli nende maakondade hulgas, kus valimisaktiivsus suurem.
Maakonna valimistulemusi vaadates ei saa kohe kuidagi öelda, et samad olijad jälle igal pool tüüri juures. Tekkinud on uusi valimisliite ja need on kohe esimesel korral saanud volikokku sisse. Millest see räägib? Et julge hundi rind on rasvane. Kes kõhklemata uue valimisliidu asutab, mingisuguse programmi paika paneb ja pisut ka kampaaniat teeb, see ka volikokku saab. Ehk isegi koalitsiooni?
Kuidas muidu õnnestus Jõgeval vallavolikokku 8 mandaadiga pääseda hiljuti asutatud valimisliidul?
Mis oleks saanud, kui seda valimisliitu poleks üldse tänavu kandideerimas olnud – milline jõudude vahekord siis praegu volikogus oleks?
Ka Põltsamaal ilmus välja uus valimisliit, saades samuti kohe esimesel korral volikokku. On noori ja uusi tulijaid, kes on saanud üllatavalt suure häältesaagi. Lausa sellise, et teevad ka vanadele kohalikus poliitikas olijatele silmad ette. Mustvees pääses samuti üks täiesti uus valimisliit volikokku.
Poliitika ongi ettenägematu. Vahel juhtub, et tuleb uus tegija, teeb kõvasti kampaaniat, aga kasu pole sellest midagi. Teine uus tulija võidab aga kohe valijate südamed.
