Mõned päevad tagasi hakkas kehtima tööturuteenuste ja -toetuste seadus, mille eesmärk on tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine.
Lisaks teenuste hulga laienemisele lähenetakse nüüd igale töötule personaalselt, pidades silmas inimese oskusi ja võimeid: iga töötu saab isikliku tööotsimiskava. Ühe töötu probleemidega tegeleb üks konsultant algusest lõpuni, kaasates vajadusel teisigi partnereid. Asjaajamist on senisest rohkem, ent ka tööotsing peaks kujunema tulemuslikumaks.
Eeskätt seetõttu, et töötu ise seatakse aktiivsemasse rolli. Tööotsimise tegevuskava kinnitamisega võtab ta endale kohustuse täita kavasse kirja pandut. Vastasel juhul vähenevad tema õigused tööturuteenustele ja -toetustele või jääb töötu neist päris ilma.
Töötul on ka kohustus vastu võtta pakutav sobilik töö. Esimese 20 nädala jooksul alates töötuna arvele võtmisest loetakse sobivaks tööks selline, mis vastab töötu haridusele, erialale ning kogemustele ning mille eest pakutav tasu on vähemalt 60 protsenti tema senisest töötasust, kuid mitte alla kahe kuupalga alammäära ehk 6000 krooni.
20 nädala möödudes peetakse sobivaks ka tähtajalist ja alampalga eest tehtavat tööd ning see ei pea enam vastama töötu haridusele, erialale ega kogemustele. Sobivast tööst keeldumise puhul on Tööturuametil õigus rakendada sanktsioone kuni töötuna arveloleku lõpetamiseni.
Tööandjatel tekib seeläbi parem võimalus saada töötajaid madalapalgalistele kohtadele. Samas ei tohiks aga jätkuv tööjõupuudus mitmetel aladel palku liiga madalal hoida. Töötud võiksid rohkem kasutada tööturukoolituse teenust.
Tööturuameti Jõgevamaa osakonna juhataja kohusetäitja Helen Manguse toob ilmeka näite: ?Tööjõuturul on väga suur puudus ehitusoskustega inimestest. Kui Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis korraldati töötutele ehitusviimistlejate kursus, siis soovisid eriala omandama minna vaid kaheksa naist, kes ka edukalt lõpetasid ja keda ootavad head tööpakkumised.?
