Juhtkiri: Tööpuudus kõrvuti tööjõupuudusega

Tööpuuduse graafiku languskõver rõõmustab ilmselt igaüht. Veel mõned aastad tagasi võis töötuks lugeda iga viiendat-kuuendat tööeas inimest. Või isegi kolmandat-neljandat. Täna on töötuse ametlik protsent Jõgevamaal 3,7 ja Eestis tervikuna 2,8.

Jõgevamaa Tööhõiveameti direktor Helen Manguse märgib, et paari-kolme-protsendiline töötute osakaal on normaalne Euroopa tase.

On?s kõik nii ilus? Kas tegelik elu vastab tabelites toodud numbritele? Manguse kinnitab omavalitsusjuhtide ütlustele toetudes, kelle sõnul peaaegu kõik vallas elavad töötud olevat arvel, et tegelik töötuse määr võib ametlikku statistikat ületada ehk mõne protsendiga. Lisades aga, et tööhõiveameti teenuste kasutamise kõrval võib inimene tööotsimisega ka iseseisvalt tegeleda. Viimasel juhul jääb ta mõistagi ilma riigi pakutavatest teenustest. Iseseisvalt tööotsijate hulka me ei tea.

Kui palju on erinevatel põhjustel heitunuid, lõplikult käega löönuid? Kui palju on n-ö ajutiselt rajalt maas olevaid inimesi? Tööhõive teemas mängib suhteliselt olulist rolli ka psühholoogiline aspekt. Kui inimene on töö kaotanud, langeb enesehinnang ? see aga pärsib eluga edasiminemist ja uue ameti leidmist. Mõnda aega töövabalt olles muutub see harjumuseks, millest raske vabaneda ka ahvatleva tööpakkumise ees seistes.

Ettevõtjad löövad häirekella: puudus on oskus- ja lihttöölistest. Samas on ka palju spetsialiste, kellel erialast tööpõldu lihtsalt ei ole. Tänapäevases kiires muutusteahelas pole enam võimalik õppida mõni amet kogu eluks. Üha tähtsamaks saavad täiend- ja ümberõpe. Töötajad peaksid seda loomulikuks pidama ja sellega rohkem arvestama. Siis ei teki olukorda, kus tööpuuduse kõrvale kerkiks ebaloogilisena tunduv tööjõupuuduse probleem.

Vakantsete töökohtade palk ei motiveeri tööotsijaid uude ametisse asuma, kuuleme tihti öeldavat. Vaadates tööpakkumisi, kus ka palganumber märgitud, hakkavad tõepoolest silma kesised arvud. Mis töötu staatuses olevale inimesele antavate toetuste summast eriti kõrgemad polegi. Mis sunniks inimese tööle? Inimväärset elu võimaldav palk oleks siinjuures hea lahendus.

blog comments powered by Disqus