Juhtkiri: Tomati teekond Ameerikast Jõgevale

Kolumbuse laevad Santa Maria, Pinta ja Niña jõudsid 1492. aastal Ameerikasse ning tänu sellele esikreisile hakkas liikumine pihta. 16. sajandil tõid hispaanlased Peruust Euroopasse tomati, mida alguses hakati kasvatama ilutaimena. 18. sajandil tekkis itaallastel hull mõte tomati vilju hakata sööma, neile järgnesid prantslased ja hispaanlased. Eestis oli tomat vähetuntud veel sada aastat tagasi.
Üks asi viib teiseni, igal juhul toimus laupäeval esimene Tomatipäev Jõgeva aleviku sordis ja rahvas sai tutvuda siinsamas Jõgeval aretatud või veel aretatavate tomatisortidega. Tomat on ju tuntud null-kalori söök, mis tähendab, et toore tomati söömiseks kulub umbes sama energia, mida tomat ise annab.
Maaelu Teadmuskeskuses (METK) Jõgeval on just Birgit Koll tomatiaretaja, kaasautor sordi ’Pille’ saamisel. Selgus, et kõik Eesti tomatisordid on aretatud Jõgeval, see töö algas aastal 1945. Tore on tõdeda, et julged inimesed loovad uusi traditsioone ja see läheb rahvale korda. Kuulda oli, et paljudel külalistel on ju endal aias või rõdul tomateid kasvamas ja nad kasutasid juhust ning küsisid Birgit Kollilt mitmeid asju, kui palju tohib lehti eemaldada, miks mõnikord ei tule vilju, kuigi õied on ning palju muud.
Tomatipäevalistel paluti valida seitsme sordi vahel, mida nad maitsesid ja asetasid nööbid lemmikute juurde. Nööpidest aga tuli puudus ja nii anti hindamiseks juurde herneid. Igal juhul võitis ülekaalukalt suureviljaline sort ’Vilja’ – tomatipäev oligi vilja kandnud.