Juhtkiri: Toasoe läheb kallimaks

Viimastel päevadel on meediast läbi käinud ridamisi uudiseid sellest, et peatselt on oodata taas toasooja hinnatõusu. Tarbija jaoks pole selles mõistagi midagi rõõmustavat.
Kui maagaasi hinnatõusust rääkida, siis paljugi oleneb sellest, kus piirkonnas keegi elab. Aastaid tagasi, enne sõja algust Ukrainas oli Jõgeva kaugküttevõrk palju rohkem sõltuv maagaasist kui seda praegu. Gaas tuli siis Eestisse suures osas Venemaalt. Tõenäoliselt olid siis gaasihinnad ka tunduvalt soodsamad ning keegi võib-olla isegi ei mõelnud maagaasist loobumise peale. Täna on olukord hoopis teine ja kui mõelda sellele, missugune olukord oleks praegu, kui Jõgeva linna kaugküttevõrk oleks täiel määral üles ehitatud maagaasiga kütmisele, siis tulevad küll hirmujudinad peale.
See aga on näide sellest, kuidas vaid mõne aastaga võib olukord – olgu siis rahvusvahelises poliitikas või majanduses – täiesti pöördumatult muutuda. Jõgeva kaugküttekatlamajal on tulnud alates soojuspumpade ja soojussalvesti valmimisest maagaasi kasutada vaid ühel korral. Praegu võib öelda, et maagaasi sisuliselt ei kasutatagi – kasutatakse vaid juhul, kui on hädaolukord. Elutähtsa teenuse osutajana peab Jõgeva Utilitase katlamaja tagama reservkütuse olemasolu ning selleks säilitab kaugküttekatlamaja maagaasi kasutamise võimaluse.
Samas kallineb muidugi ka muu küte – niihästi pelletid, puiduhake kui ka raske kütteõli. Ka mootorikütused kallinevad. Keerulises olukorras, mis maailmas valitseb, tuleb Eestil oma energiapoliitikas leida kuldne kesktee.