Tänaselt esiküljelt võib lugeda põgusat ülevaadet meie maakonda sel aastal tulevatest suurematest investeeringutest. Loetelu on puudulik, kajastades loodetavasti vaid väikest osa riigipoolsetest pikemaajalistest rahamahutustest.
Praegu pole ka omavalitsused veel oma tänavusi eelarveid vastu võtnud. Mitmesuguseid finantseerimisvõimalusi, millest täna ehk unistadagi ei oska, võib tekkida aasta jooksul juurde, nii et täielikku infot valdame aasta lõpus.
Lõviosa Eestis kasutatavast rahast (sealhulgas eeskätt investeeringud erasektoris) ringleb teatavasti Tallinnas ja selle lähiümbruses. Sestap, kuigi rahulolematuseks põhjust kuhjaga, tuleks ikkagi rõõmustada iga rahasumma üle, mis Jõgevamaale jõuab. Mõnes valdkonnas oleme ka edukad: näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab raha meeleldi meie maakonna projektidele.
Öeldakse, et raha iseenesest ei tee kedagi õnnelikuks, küll aga viib õnnele lähemale. Raha on vahend, mille abil saab kõiki hüvesid ja kohustusi ühemõõtmeliseks muuta. Ürgkogukondliku korra ajal kaubatoomise tekkega koos kasutusele tulnud raha algeliste vormidele (standardsetele kaupadele) järgnes metalli kasutamine rahana, algul kaalu järgi, hiljem müntidena. Paberrahad võeti tarvitusele Hiinas keskajal, Euroopas 18. sajandil. Nüüd opereeritakse sularaha asemel järjest rohkem pangaülekannete ehk arveldusrahaga.
Saare vallavanem Jüri Morozov on välja öelnud mõtte, et mingisse objekti investeerimine, mingi teejupi või järve valmissaamine pole eesmärk omaette, vaid elujõulise kogukonna toimimisega kaasnev nähtus. Kui asfalteerida mõne tee, siis elu sellest heaks ei muutu. Parem sõidutee toob tihedama liikluse ja sellega koos uued probleemid. Oluline on hoopis inimeste suhtumise küsimus. See, kuidas inimesed uusi võimalusi hinnata ja mõistlikult kasutada oskavad.
