Üks hüve, mida ükski riigikord, võõras võim ega isegi euronõuded muuta ega ära võtta ei saa, on aastaaegade vaheldumine.
Tõsi, sellel talvel kuuldus küll tihti nurinat, et seda justkui pole, on vaid üks pikk ja pime, porine ja nimetu aastaaeg novembrist saati. Aga küllap olid mõned kainemalt mõtlevad kodanikud asjade seisuga üsna rahul. Sest kui mõelda küttearvete kosumisele ja puuriitade “sulamisele” ja arvutada, mis veel siis oleks saanud, kui olekski olnud tõeline talv?
Igatahes on ilm alati üks tänuväärt jutuaine nii võõraste vahel kui klappimatus seltskonnas ja seda teemat oleme viimasel ajal kõik kõvasti ekspluateerinud.
Aga kas olete märganud, et hommikul tööle rutates saadab meid juba suur valgus, mõnel helgemal hetkel ehk päikegi. Ja lõoke, va rumal lind, on kohale tulnud ja lõõritab elu eest, justkui püüdes endale ja meile kõigile tõestada, et uskuda tuleb kalendrit. Suur valguse pidu, mis kulmineerub jaanipäeval, on alanud. Kuigi on näha, et talv üritab ette nähtud fonde ja järelejäänud materjale veel viimasel hetkel ära kasutada, puistates aeg-ajalt jõulust võlgu jäänud valgeid helbeid ja hirmutades tuisugagi, teame sisimas kõik, et kaua see enam kesta ei saa.
Täna kell 7.49 algas kevad.
20. märts 2008. a
