Kui AS Biodiesel tänavu Paldiskis kopa maasse lööb, on biodiisliärile stardipauk antud. Hilinejad võivad vaid ennast süüdistada, kui nad rongist lootusetult maha on jäänud. Biodiisliäri läheb lahti Werolita. Loodetavasti õnnestub tehasel biokütuste tootjatele tooret müüa. Hea seegi.
Mitte kuidagi ei tahaks uskuda, et varsti on pea iga talu juures biodiislitehas ja kogu masinapark töötabki biokütusega. Eestis on ikka nii, et rääkijaid on alati rohkem kui tegijaid.
Aga meil on juba ka ohtralt tegijaid. Endine Tartu kultuuriosakonna juhataja Kalev Lindal rajas koos partneriga rapsiõli töötlemise katsetehase. Oma tehast plaanivad bussiärimehed – nii Taisto bussifirma omanik Taisto-Taimo Kängsepp kui ka ATKO grupi nõukogu esimees Arvo Sarapuu.
Eesti kapitalile kuuluv OÜ Nordic Biodiesel leiutas ja patenteeris uudse tehnoloogia biodiisli valmistamiseks, mis on võrreldes senise tehnoloogiaga ligi viiendiku võrra efektiivsem ja keskkonnasõbralikum.
Nordic Biodiesel plaanib toota tööstuslikult superkriitilise meetodiga ehk kõrge temperatuuri ja rõhu all metanooli ja taimeõli segust biodiislit. Lisaks eraldub keemilise reaktsiooni käigus glütserool, kuid teisi keskkonnaohtlikke jääkaineid tööstuses ei teki.
Tehnoloogia avalik kontrollkatse toimus aprilli alguses Eurolaboris, kus see innovaatiline lahendus leidis ka tõestamist. Testitulemused näitasid, et biodiisli tähtsamad põhinäitajad olid normi piires ning ka kütusefirmadele muret tekitav kõrge väävli sisaldus oli kümme korda väiksem kui standardis kehtestatud maksimummäär.
NBD loodab nüüd aasta jooksul Balti Laevaremonditehases ehitada ligi 25 miljoni krooni eest õlitehase prototüübi. 13 000-tonnise aastamahuga õlitehas mahub merekonteinerisse ja selle võivad tulevikus endale osta nii suuremad transpordifirmad kui ka õlitootjad.
Biokütuste tootmisesse lähiaastatel olulist murrangut, milles oma osa mängivad ka Euroopa Liidu poolt biodiislile lubatud aktsiisivabastus ja Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid suurendada biokütuste osa transpordivahendite kütustes 5,75 protsendini 2010. aastaks. Lisaks muudab biodiisli tootmise vägagi kasumlikuks kõrge naftahind.
Biokütuste kasutuselevõttu saab ainult tervitada, nii saavad tööd ka rapsikasvatajad. Kuigi kõrge energeetilise väärtusega raps kurnab põldu, nõudes ka head viljakat mulda. Euroliidus kehtivate reeglite järgi tohib rapsi ühel ja samal põllul kasvatada ainult kolm aastat, kuigi rohelised nõuavad, et rapsi tohiks põllule külvata vaid kord viie aasta jooksul.
Ometi mõtlevad väga paljud Eesti põllumehed järjest rohkem rapsi peale, nii et tulevastel tehastel peaks ka tooret jätkuma.
