Eilne päev tõi Jõgeva maakonna jaoks halva uudise: maakonnas tuvastati taas üle pikkade aastate sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel. Viimati juhtus see 2016. aastal, kui Jõgevamaal tuvastati kodusigadel Montgomery haigus ehk sigade Aafrika katk (SAK).
Seekord jõudis seakatk farmi, mis asub Põltsamaa linna külje all, tiheda liiklusega Puhu risti lähedal. Kohas, kus on üsna tihe põllumajandusmasinate liiklemine, lähedal asuvad ka viljakuivatid, jäätmejaam ja mitmed ettevõtted.
Võib muidugi ainult oletada, kuidas seakatk farmi jõudis. Küsimus on aga, mis saab edasi ja kas seakasvatus – või ka laiemalt loomakasvatus – Põltsamaa ümbruskonnas sai järjekordse valusa hoobi.
Põltsamaa vallas on nii äärealadel kui ka linna ümbruses üsna mitmed laudad loomadest tühjad. Puhu risti lähedal olevates lautades on siiani veel seakasvatus jätkanud seitsmesaja seaga. Mõneks ajaks jäävad loomakasvatushooned sigadest tühjaks.
Tekitab kummalise tunde, et ühelt poolt räägitakse üha toidujulgeoleku olulisusest. Teisalt aga, jääb vägisi tunne, et justkui hävitatakse kodumaist tööstust. Kelle huvides see küll oleks kui Eestis ei toodetaks liha ega kasvatataks teravilja ning poelettidel poleks kodumaist juur- ja puuvilja ega ka Eestis valminud pagaritooteid?
Lõppude lõpuks on ohus töökohad, kvaliteetne toit ja toidujulgeolek. Siin peaks poliitikud tegema kõik endast oleneva, et maapiirkondadest ei kaoks sellised tööstusharud nagu seakasvatus, piimatootmine ja teraviljakasvatus.
