Veel pisut üle nädala, ja käes ongi jõulud. Juba käivadki ringi päkapikud, kipuvad piiluma mitte ainult akende tagant, vaid mõnel on koguni selge sott, kuidas keegi ennast üleval pidanud on ja kas ta ka kiituse, pai või kingituse ära teeninud. Isegi jõuluvanasid olevat siin kui seal juba nähtud.
Et kõike seda nähtavat ja nähtamatut head oleks jõuluvanal jagada, selle eest peab aegsasti hoolitsema hakkama. On advendiaeg ja jõuluootusest annavad järjest enam märku kõikjal säravad tuled, sädelevad jõuluehted õuedes ja tubades. Tegevust alustavad mitmesugused jõulu- ja päkapikumaad, üks uhkem ja salapärasem kui teine.
Tõelist jõulurõõmu peegeldavad ilmselt väikesed inimesed. Selle rõõmupeegelduse pärast ilmselt tasub suurtel pingutada. Aga ega suured inimesedki siis rõõmust ilma jää, sest mis võib olla ilusam kui kõigele sellele kaasa elada, mis teistele nõnda palju rõõmu põhjustab. Möödunud laupäeval peeti Jõgeva kultuurikeskuses Jõgevamaa puuetega laste jõulupidu. Et see võimalikult ilus ja meeldejääv oleks, selle eest olid valmis hea seisma väga paljud täiskasvanud. Nii on olnud juba aastaid.
Heategevus kuulub jõulueelsesse aega. Rohkem kui muul ajal püütakse siis näha teisi enda kõrval ja pakkuda jõulurõõmu nii oma lähedastele kui neilegi, kes üksi või õnnetud. Head teha on hea, eriti siis, kui see pakub tõelist ja ehtsat heameelt mõlemale poolele. Südamest tehtud tegu lähebki harilikult südamesse. Siis polegi tähtis, kas kink on suur või väike. Peaasi, et inimest pole unustatud.
Aga lisaks jõuludele, tähtpäevadele ja uue aasta tervitamisele on palju päris harilikke päevi, kus kõik suured ja väikesed vajavad tähelepanu, head sõna ning kellegi toetust ja nõu. Kõige suuremad heateod koosnevadki pidevatest meeldivatest pisiasjadest ja inimlikust soojusest.
