Kõik, kes kartsid uue jäätmeseaduse kehtimahakkamist tuleva aasta 1. jaanuarist, võivad kergendatult ohata – enne järgmise aasta juuni algust ei muutu ilmselt midagi.
Kuidas kõik täpselt olema hakkab, ei oska ikka veel keegi öelda. Fakt on see, et kohalikule omavalitsusele on pandud väga palju väga põhimõttelisi kohustusi, mida kuidagi lihtsalt niisama täita ei saa. Jäätmekava koostamine pole paber paberi pärast ja hea meel on tõdeda, et omavalitsused võtavad asja tõsiselt.
Uue jäätmeseaduse järgi tuleb kõigil prügi sortima hakata, prügi äravedu peaks kohustuslikus korras toimuma kord kuus ja prügivedajat ei saa enam ise valida.
Et inimesed prügi sortima hakkavad, on loomulik. Peaksime seda tegema kõik ja juba praegu. Prügi sortimine tähendab, et kasvama jääb rohkem metsa, et loodusse ei ladestu prügi, mis sealt ka saja aastaga ei hävi, vaid see läheb taaskasutusse. Sortimine ei tähenda, et köögis peaks olema rodu prügikaste ja õues teist niisama palju konteinereid. Praegustes tingimustes, kui biolagunevaid jäätmeid veel eraldi ei koguta ja korterelamutes pole ka aiaprahti, peaks prügist eraldama vaid joogitaara, vanapaberi ja ohtlikud jäätmed.
Eramute juures tekkiv aiapraht peaks minema kompostikasti. Kahjuks igasse väikesse aeda omaloomingulist kasti ei mahuta ja nägusad valmiskastid on kallid. Kindlasti tuleb meeles pidada, et kile, plasttaara ja reklaamide klantspaber põletamiseks ei sobi, see rikub ahjulõõrid ja paiskab õhku kahjulikke aineid.