Kütusehindade jätkuv tõus maailmaturul sunnib sooja tootmiseks igasugust toorainet kasutama. Pole siis ime, et kütust valmistatakse ka segaolmejäätmetest, sellest põlatud prahist, mida me nüüd sortides üha vähem peaksime sellesse prügikasti panema.
Asjatundjate hinnangul saab olmeprügist umbes 60 protsenti jäätmekütuseks töödelda. Eesti pole selles valdkonnas esimene, Euroopas on niiviisi toasooja varemgi toodetud.
Kasulikum on, kui olmejäätmete ladestamine asendatakse taaskasutamisega ehk põlev fraktsioon sorditakse välja, purustatakse, sõelutakse ning põletatakse soojuse saamiseks.
Torma katseprojekti teeb unikaalseks asjaolu, et jäätmekütust valmistatakse segaolmejäätmetest. Torma prügilasse tuleb katseprojekti tarbeks eelsortimata olmeprügi.
Jäätmekäitlusfirma püüab projekti käigus selgeks saada, milline peaks olema jäätmekütuseks töödeldava prügi koostis ja millise niiskusesisaldusega see võib olla. Tõenäoliselt hakatakse taolisel viisil prügist soojust tootma just Tallinnas, kuhu on lähiaastatel oodata kahe uue suure kombijaama kerkimist.
15. jaanuar 2008. a
