Juhtkiri: Pangakaarti pole põhjust peljata ka pensionäril

Pangakaart on muutunud paljudele kõige rohkem kasutamist leidvaks dokumendiks üldse. Ilma pangaarveta, kuhu laekub palk ja muu raha, pole tööinimesel reeglina enam võimalik üldse hakkama saada.

Vooremaa väärikas lugejaskonnas leidub aga ka küllalt palju vanemaid inimesi, kes plastikrahasse ikka veel umbusklikult suhtuvad. Tegelikult pole põhjust, sularahaga võib hoopis lihtsamini probleemide otsa sattuda. Arvel oleva rahaga tehtavad tehingud on ju kõik ka hiljem kontrollitavad.

Ei maksa nüüd sellest juhtkirjast ega majandusküljel olevast pangakaartide võimaluste selgitamisest välja lugeda pankadele tasuta reklaami tegemist. See on ikka selleks, et tavalise inimese elu veidi mugavamaks teha ning aidata eelarvamustest üle saada.

Kindlasti on ju pensionäril mugavam mitte kindlal pensionipäeval postimaja ukse taga sabas seista, vaid lasta oma rahal arvele joosta. Siis võib pensionipäev olla ükskõik milline kuupäev.

Nii on pangaarvet omades kasulik kasutusele võtta ka deebetkaart. Siis ei pea korraga kogu pensioniraha välja võtma, vaid võib maksta poes kaardiga ainult konkreetse ostu eest või välja võtta just sellise summa, nagu parajasti vaja läheb. Taoline kaart võimaldab kliendil ka rahaautomaadist mõningaid arveid tasuda ja loomulikult oma kontojääki kontrollida. Lisaks võimaldab pangakaart mitmesuguseid erisoodustusi just seenioridele.

Kusagil kaugemal metsakülas elav vanamemm võib nüüd selle jutu peale pahaselt öelda, et pole mul selle plastikutükiga siin midagi peale hakata, naaber sellega poodi ei lähe ega kartulit muldama ei tule. Nii see tõepoolest praegu veel on, kuid pangakaartide võimalused laienevad pidevalt ja kiiresti.

Kes on mõnele vanemale inimese pangakaardi kasutamise selgeks õpetanud, on tõenäoliselt kuulnud koos tänusõnadega ka midagi sellist, et “näe, ei olnudki keeruline!”

blog comments powered by Disqus