Pühapäeval on isadepäev. Tegelikult ei peaks see tähtis päev olema ainult üks 365-st, vaid kõik ülejäänud peaksid samamoodi olema olulised isadele, vanaisadele, vendadele ja kõikidele olulistele meeskodanikele, kes meie ümber.
Tegelikult vajavad isa nii poisid kui ka tüdrukud. Isa abi kulub ära nii koolitööde juures kui ka koduses majapidamises, olgu see kasvõi lihtne linnakorter. Isa tähendab alati turvatunnet ja kindlust.
Last ei kasvata ainult käsud ja keelud, otsustavaks saavad eeskuju, autoriteet. Soorollid peaksid aga paika jääma, et naised ikka naised ja mehed mehed. Ülepingutamise, võimutsemise ja peenutsemisega võib mõndagi lootusetult segamini ajada.
Mis on see oluline, mida peaksime püüdma muuta juba praegu, et tagada isade suurem osalus pereelus ja seegi, et mehe ja naise, isa ja ema rollid perekonnas võrdsustuksid?
Võime rääkida küll sellest, et emadele on jäetud liiga suur koorem ja et isad löövad pereelus vähe kaasa. Aga kui isa on 12-14 tundi tööl? Või üldse kusagil välismaal? Teda ei asenda kodus keegi. Ema ei saa olla isa eest ega isa paraku ka ema eest.
Pole ju vahet, kes teeb söögi või toob lapsed lasteaiast, käib poes või paneb pesu masinasse ja võtab sealt välja. Meeste ja naiste tööd kodus kipuvad olema üsnagi ilma piirita, kui just keegi seda piiri endale kunstlikult ette ei sea.
Vooremaa soovitab kõigil öelda isadele nende tähtsa päeva puhul, aga ka muidu päris harilikel päevadel, kui väga te neid armastate. Neil on selle üle kindlasti hea meel.
