Juhtkiri: Noored ja poliitika

Teisipäevaõhtusel poliitdebatil Jõgeva kultuurikeskuse kammersaalis oli vabu istekohti napilt, seega toimus huvipakkuv sündmus. Seekord räägiti kogukondadest ja noortest. Räägiti lootusrikkalt ja tulevikkuvaatavalt. Noored on olemas, aga kuidas neid senisest rohkem valla tegemistesse kaasata? Mõisted noored ja kogukonnad on arusaadavad, aga ikka jääb küsimus, et kus nad siis on ja mis neid huvitab. Kui praeguse vallavolikogu koosseisu noorim liige on 37-aastane, siis tõepoolest tekib tunne, et miks neid poliitikas pole. Kus nad on?
Ka kammersaalis olid debatti kuulamas vaid üksikud, keda võis noorte hulka rühmitada. Paar tundi poliitilisi lubadusi kuulata pole noortele ilmselt eriti huvipakkuv. Kas osalejaid oleks olnud suurem arv, kui ürituse reklaami oleks rohkem tehtud või kui teoks oleks saanud otseülekanne debatilt? Raske öelda, aga vanainimesed võivad arutada, mis nad arutavad, noortel on oma teemad, oma huvid ja aeg, mida paraku on napilt. Loomulikult on poliitikahuvilisi noori, küllap saalis just nemad olidki, aga kui debatt oleks toimunud mõne kooli ruumides, kas siis oleks noori rohkem olnud. Need tagantjärele tarkused ei omagi tähtust. Oluline on vaadata aega kusagil pool aastat pärast valimisi. Mida selle ajaga on ära tehtud ja kuidas teisipäeva õhtul väljaöeldust on kinni peetud.
Täiskasvanute paratamatus on see, et unustatakse noorusaeg. Seda ei saa pahaks panna, aga hetkeks võiks end panna tänase noore asemele ja mõelda, mis päriselt on oluline ja mida oleks vaja ära teha.