Juhtkiri: Murepilved põllumajanduse kohal

Kevadtööd on põllul hoogsalt käima läinud, kuid tundub, et isegi hoolimata sellest, et vili saab külvatud, pole sellega taluniku probleemid veel kaugeltki lahendatud. Mureks on madalad vilja kokkuostu- ja kõrged väetisehinnad. Isegi kui tuleb sademeid ning tänavune saak tuleb enam-vähem korralik, ei päästa see põllumeest veel tekkida võivast probleemist, kus kulud on suuremad kui viljamüügist saadav tulu.
Nii ongi viljakasvataja tõsise probleemi ees: kuidas edasi? Kui talunik on ikkagi küsimuse ees, kas teatud osale maast üldse suvivilja külvata või jätta see hoopis külvamata majanduslikel kaalutlustel, siis näitab see seda, et seis on väga keeruline.
Viljahinnad pole muutunud hoolimata olukorrast, mis maailmas praegu valitseb. Aastal 2022 algas täiemahuline sõda Ukrainas, nüüd käivitas Ameerika president Donald Trump sõja Iraanis, tekitades sellega hulga probleeme juurde Euroopa majandusele. Mis järgmiseks?
Põllumeest mõjutavadki kõige enam väetise- ja viljahinnad. Kui teravilja eest saab madalat hinda, kuid väetis läheb kallimaks, siis tekib olukord, kus põllumees ongi igal kevadel valiku ees, kas külvata või mitte ja mida külvata.
Põllule võib külida ka liblikõielisi või jätta maa sootuks sööti. Aga samal ajal räägime toidujulgeolekust ning vajadusest ennast ise varustada.
Just praegu peaks riik mõtlema sellele, kuidas põllumajandust toetada. Muidu võib tekkida olukord, kus väljast leivavilja sisse osta ei saa, aga endal ka pole.